Survestavast rändepaktist hoolimata ei soovi maailm massilist rahvaste rännet

Maailm,
©AFP/Scanpix
Hondurase migrandid Mehhikos.

Rahvasteränne näitab hoogustumistendentsi, kuid uuringuagentuuri Pew Research Center 2018. aasta kevadel tehtud uuringud 27 riigis näitavad, et maailma rahvad sooviksid rände vähenemist, seda nii riikidesse sisse kui ka neist välja.

Riikides, kus küsitlus korraldati, soovis 45% inimestest sisserände lõpetamist ja juba tulnute kojusaatmist, 36% arvates võiks see samaks jääda või väheneda ja vaid 14% soovis sisserände suurendamist.

Euroopas oli neid, kes sooviksid sisserände lõpetamist või selle vähendamist, kõige rohkem Kreekas (82%), järgnesid Ungari (72%), Itaalia (71%) ja Saksamaa (58%). Rändekriisis on need riigid ka olnud peamisteks transiit- või sihtmaadeks ning kogenud selle negatiivseid mõjusid. Neis riikides ollakse kõige vähem rahul ka sellega, kuidas Euroopa Liit on rändeküsimust käsitlenud.

Ka mujal maailmas on seisukohad eurooplastega sarnased. Nii arvasid 73% Iisraeli, 67% Venemaa, 65% Lõuna-Aafrika ja 61% Argentiina kodanikest, et riik peaks sisserännet vähendama või selle lõpetama. Kõigis Euroopa-välistes riikides arvas keskmiselt vaid kolmandik inimestest, et sisserännet tuleks elavdada või samal tasemel hoida.

Üle maailma registreeriti 2017. aastal rekordarv ehk 258 miljonit inimest, kes asuvad väljaspool oma sünnimaad, 1990. aastal aastal oli see arv 153 miljonit. Selliste inimeste osakaal kogu maailma elanikkonnast suureneb, ulatudes 2017. aastal 3,4% -ni, (1990. aastal 2,9%)

Alates 2015. aastast on Euroopas varjupaika taotlenud üle 2 miljoni sisserändaja. Ameerikas on tuhanded Kesk-Ameerika perekonnad püüdnud USA-sse siseneda. Pew keskuse poolt jälgitud 27 riigis on kokku üle poole maailma migrantidest. USA-s on 44,75 miljonit sisserändajat, mis oli 2017. aastal maailma suurim välismaalaste kogukond, millele järgnevad Saudi Araabia (12,2 miljonit), Saksamaa (12,2 miljonit) ja Venemaa (11,7 miljonit).

Sisserändajate protsent on kõrgeim Austraalias (29%), Iisraelis (24%), Kanadas (22%) ja Rootsis (18%). Umbes 14% USA elanikkonnast on välismaal sündinud, Saksamaal on see 15%, järgnevad Ühendkuningriigid (13%) ja Hispaania (13%).

Samas on paljud riigid mures väljarände pärast, kui võõrsile minnakse tööd otsima. Küsitletud riikides on see suureks probleemiks – näiteks Kreekas ja Hispaanias peavad seda suureks või mõõdukalt suureks vastavalt 89% ja 88%.

ÜRO andmetel on suurimas mures mehhiklased (79%), kellel on kodumaalt lahkunud suurim kogukond – väljaspool oma riiki elab 13 miljonit inimest, kuigi massiline väljaränne USA-sse on viimase 10 aasta jooksul vähenenud. Indias on sisserännanute kogukond 16,6 miljonit (Birmast, Bangladeshist, Sri Lankast), samas leiab 64% indialastest, et liiga palju oma inimesi rändab tööotsingul välja.

Paljudes riikides, kus on suured välismaal sündinud kogukonnad (kas nende koguarvu või osakaalu järgi), peetakse väljarännet tööotsingul ikkagi suureks probleemiks. Näiteks USA-s ütleb 38% inimestest, et tööjõu väljaränne on suur probleem. Rootsis arvab 18% sama.

Tegelikult on alates 2002. aastast ainsad uuritud riigid, kus on märkimisväärselt vähenenud mure väljarände pärast, Saksamaa ja Kanada. Saksamaal langes nende arv peaaegu poole võrra (64% -lt 2002. aastal 33,8% -ni 2018. aastal), samas kui Kanada osakaal langes 55% -lt 37% -le.

Paljudes riikides kasvab nende inimeste arv, kelle jaoks on elatustaseme langus suureks probleemiks. 2002. aastaga võrreldes on Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Kenyas, Poolas ja Itaalias selliste inimeste arv kasvanud keskmiselt 15 protsendipunkti võrra.

Allikas: PRC

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused