Saksamaa on tuntud selle poolest, et ta hakkas juba 1970. aastatel sisse vedama türklastest võõrtöölisi, keda on tänaseks koos kurdidega peaaegu neli miljonit; 2015. aastal alanud rändekriis viis sinna üle miljoni süürlase ja muu migrandi, nüüd lisanduvad kümned tuhanded ukrainlased, aga töökäsi on ikka puudu. See näitab, et tööjõuprobleemide lahendamine massimigratsiooniga lihtsalt ei tööta, eriti kui riiki tuuakse Kolmandast maailmast pärit pered, kellest hakkab tööle ehk ainult mees, kõik teised elatuvad riigi sotsiaaltoetustest.
ERR vahendab: uudisteagentuuri Bloomberg teatel ohustab Saksamaa tööstust suur tööjõupuudus ja see läheb riigi majandusele järgmisel aastal maksma umbes 87 miljardit eurot. Saksamaad räsib juba energiakriis, mis ohustab riigi konkurentsivõimet.
Saksamaa rahvastik vananeb, kvalifitseeritud tööjõust on üha suurem puudus. Hiljutised uuringud näitavad, et 50 protsenti Saksa firmadest peavad tootmist vähendama. See läheb riigi majandusele maksma 85 miljardit dollarit aastas. Tööjõupuudus räsib selliseid suuri Saksa firmasid nagu Airbus, BMW ja BASF, vahendas Bloomberg.
“Üha rohkem firmasid kärbivad oma äritegevust, sest töötajaid lihtsalt pole. Keskpikas ja pikas perspektiivis muutub see probleem tõenäoliselt veelgi hullemaks,” ütles Müncheni Ifo-instituudi tööturu ekspert Stefan Sauer.
Mõned Saksamaa firmad on juba pidanud oma tehased sulgema või viinud tootmise välismaale. Tööjõupuudus suurendab survet veelgi. Riigis kiireneb inflatsioon ja ametiühingud nõuavad, et firmad tõstaksid töötajate palka. Kiire palgatõus võib aga inflatsiooni kiirendada ja Euroopa keskpank võib rahapoliitikat karmistada veelgi.
Tööjõu sisseränne taastus pärast pandeemiat ainult osaliselt. Pole selge, kui kauaks jäävad riiki Ukraina sõjapõgenikud. Välistööjõu integreerimist takistab ka Saksamaa jäik bürokraatlik süsteem. Võõrtöölistel on samuti kergem minna ingliskeelsetesse riikidesse ja see jätab Saksamaa veelgi ebasoodsamasse olukorda.
Saksamaa tööjõukriis tõestab, et ükspuha kui palju migrante sisse ka ei veetaks, probleemid sellest ei kao. Üheks põhjuseks on see, et suur osa migrantidest ei lähe tööturule, vaid jäävad neid poputava riigi sotsiaalsüsteemi koormama. Teiseks põhjuseks on see, et illegaalset migratsiooni tervitav Saksamaa ei saa sealt haritud töölisi, vaid kvalifikatsioonita parema elu otsijaid. Kolmandaks aga võtavad migrandid heaoluühiskonnas samuti üle laste vähesuse põhimõtte, mistõttu ka nende kogukondi tabab järgnevate põlvkondade jooksul vanemate inimeste arvu suurenemine.