10.12.2019
Brexit Partei liider Nigel Farage valimisreisil Barnsleys.
Neljapäeval toimuvate Ühendkuningriigi ennetähtaegsete üldvalimiste eel kirjutab Brexiti partei liider Nigel Farage, et Brexiti partei abist valimisvõidu suunas rühkivatele konservatiividele ei saa keegi mööda vaadata.
Pealtnäha on tegemist valimisvõitlusega Jeremy Corbyni vasakpoolsete ja Boris Johnsoni Brexiti leppe vahel. Mõnes mõttes on tegu värskendava vaheldusega. Enam ei saa süüdistada kõiki parteisid üheülbalisuses, sest sel korral on erinevused selgelt olemas. Ent lähemalt vaadates võib öelda, et tegelikult on pealispinna all käimas terve rida lisavalimisi.
Valijad mõtlevad palju hoolikamalt, milline partei toetab tõepoolest omaenda valimisringkonda. Brexiti partei otsus võtta tagasi 317 kandidaati neist ringkondadest, kus 2017. aasta valimistel võitsid toorid, on just seda tõestanud. Kohe, kui Brexiti partei selle teatega välja tuli, oli selge, et Johnsonit ootab ees valimisvõit.
Kuus nädalat tagasi, kui valimised välja kuulutati, olid liberaaldemokraadid väge täis. Nende liider Jo Swinson rääkis isegi sellest, kuidas temast võib saada järgmine Ühendkuningriigi peaminister. Tegemist oli kahtlemata väga julge avaldusega, ehkki nad oleksidki ilmselt saanud Lõuna- ja Edela-Inglismaal päris palju hääli, kui Brexiti partei oleks otsustanud jätkata kandideerimist konservatiivide vastu. Viimastel päevadel on aga ka Swinson pidanud tunnistama, et Brexiti partei manööver muutis pilti palju.
Arusaadavalt on terve hulk Brexiti partei pooldajaid pettunud, et nad ei saa hääletada oma kandidaadi poolt ega tea endiselt, keda neljapäeval eelistada. Kõik, kes on vähegi viinud end kurssi Johnsoni lahkumisleppega ja sellega kaasnevate poliitiliste deklaratsioonidega, ei ole olukorraga rahul. Teised jälle leiavad, et Johnsoni jutt ei maksa midagi – ta on kõva mees, kes lubab, kuid mitte väga usaldusväärne oma lubaduste elluviimisel.
Seega võib juhtuda, et paljud Brexiti partei toetajad jätavadki hääletamata. Kuid ilmselt leidub terve hulk neid, kes valivad siiski konservatiive. Näiteks Lõuna- ja Edela-Inglismaal läks kaks kolmandikku Brexiti partei toetajatest kohe tooride taha. Nii või teisiti, liberaalide häälesaak sealkandis ei saa olema suur.
Konservatiivide piisavaks valimisvõiduks on aga oluline, et nad võtaksid ära kohti leiboristidelt Põhja-Inglismaal, sisemaal ja Walesis. Nendes valimisringkondades on väljas ka Brexiti partei kandidaadid. Brexiti parteid on küll süüdistatud selles, et nad võtavad oma kandidaatidega neis piirkondades konservatiividelt hääli ära ja lasevad sellega rohkem vasakpoolseid parlamenti. Kuid täpselt sama oli kuulda ka 2015. aastal UKIPi kohta.
Tegelikkuses aitasid aga UKIPi kandidaadid jõuda tooridel leiboristide valijateni ja tänu sellele õnnestus David Cameronil nii suurelt võita. Paistab, et Londoni ajakirjanikud ei suuda mõista, et on olemas miljonid leiboristide toetajad, kes ei kavatse mitte kunagi hääletada tooride poolt, ja vastupidi.
Kõige suurem oht EList lahkumisele on Farage’i arvates aga see, kui piirkondades, kus on olemas ka Brexiti kandidaat, hääletavad inimesed konservatiivide poolt. Sest nii takistavad nad Brexiti partei sillapea jõudmist parlamenti. Samuti annaks neis piirkondades hääle andmine Brexiti parteile surmahoobi leiboristidele.
Oluline on aga ka see, et kui Johnson saavutab parlamendis enamuse, siis tuleb ta panna oma sõnade eest hoolega vastutama. Vastasel korral ootab teda ees Theresa May saatus. ELi Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier on juba andnud mõista, et soovib Brexiti järgmist etappi pikendada kuni kolme aastani.
Ühendkuningriigi parlament ja peaminister peavad säilitama Barnie’le vastu astumisel kindlat meelt ja viima läbi puhta Brexiti. Ja on keeruline uskuda, et see teostub ilma Brexiti parteita parlamendis.
Allikas: The Telegraph