Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Suurbritannias on „kriitiline rassiteooria“ muutunud avalikuks rassismiks valgete vastu

-
04.10.2022
Suur osa Suurbritannia võimueliidust on mittevalget päritolu – polegi siis vaja imestada, kui riigis korraldatakse loenguid valgeks olemise kahjulikkusest. Vasakul Londoni pakistanlasest linnapea Sadiq Khan.
© Scanpix

Ühendkuningriigis kaebas õendusõpilane oma koolitusasutuse kohtusse, kuna õpilastele suruti väidetavalt peale rassistlikke ideoloogiaid. Amy Gallagher kaebas kohtusse vaimse tervise spetsialistide koolitamisega tegeleva Tavistock and Portman NHS Foundation Trusti, kuna tema sõnul tegeleb asutus rassilise ja usulise diskrimineerimisega.

Lisaks toimub ohvrimentaliteedi loomine ja ahistamine. Gallagher pidi koolituse raames osalema loengus: „Valgeks olemine – meie aja probleem“, kus osalejaid seati n-ö silmitsi valgeks olemise privileegidega. Ühes teises loengus räägiti Gallagheri sõnul sellest, kuidas „kristlus on rassistlik, sest see tuleb Euroopast“.

Olukord eskaleerus selle aasta märtsis, mil üks külalislektor kaebas fondile, et Gallagher ei ole võimeline töötama mitmekesise elanikkonnaga ja tekitab n-ö rassipõhist kahju.

Fondi tegevjuht Paul Jenkinsi sõnul on tegemist asutusega, mille eesmärk on saada rassismivastaseks organisatsiooniks. Gallagher aga leiab, et valge kristlasest naisena ei ole tal võimalik uskuda kriitilist rassiteooriat, ideoloogiat, mille järgi on rassism institutsionaalne ja ühiskond jaguneb rõhujateks (valged) ja rõhututeks (kõik teised).

„Nad suruvad kriitilist rassiteooriat inimestele peale – kui sa sellega ei nõustu, siis kiusatakse sind kaks aastat,“ ütles Gallagher The Telegraphile. „Ma lähen kohtusse, et kaitsta oma karjääri, ent ühtlasi on tegemist virgumisideoloogia esmakordse testimisega kohtus. NHS sunnib inimestele peale rassistlikku ideoloogiat ja see peab lõppema.“

Gallagher on kogunud kohtusse minekuks GoFundMe platvormi kaudu 21 000 naela, lisaks toetab teda virgumisvastane grupp Bad Law Project, mille jurist Anna Loutfi sõnul ei luba seadus sundida inimesi „uskuma“ väärtusi või ideoloogiaid, millega nad ei nõustus.

„Usu puudumine juhib tähelepanu millelegi, millest inimesed sõnavabadust toetavas Lääne maailmas ei räägi; ühtlasi toetab seda minu arvates võrdõiguslikkuse seadus, mis tähendab, et inimesele ei tohi sundida peale väärtusi või ideoloogiaid, millega ta ei nõustu,“ ütles Loutfi. „Üks asi on kellegi tsenseerimine soovi eest öelda midagi, millega inimesed ei nõustu või mis on solvav, kuid täiesti teine asi on sundida reaalselt kedagi sõnades toetama vaateid, millesse ta ei usu. Just nii juhtus Amyga.“

Allikas: The Telegraph