Süüria kristlaste elu on Rootsis muutumas sama ohtlikuks kui kodumaal

Süüria kristlased kodumaal Aleppos.

Islamistide eest euroopalikku keskkonda põgenejad ei saa enam liberaalse demokraatia vabadusi nautida, sest nende vaenajad on juba ka Euroopas kohal.

Rootsis elab ligi 120 000 Süüria kristlast, kellest paljud on põgenenud Lähis-Idas toimuva kristlaste genotsiidi eest. Kuid viimasel ajal on muutunud rünnakud ja ähvardused nende kirikute ja kristlike organisatsioonide vastu ka Rootsis üha tavalisemaks.

Ajalehe Samhällsnytt andmetel on Süüria rahvusliit Rootsis võtnud kasutusele mitmeid turvameetmeid, muuhulgas paigutanud turvakaameraid ja palganud turvamehi.

Tavaliselt räägivad ähvarduste tegijad rootsi keelt tugeva Lähis-Ida aktsendiga või siis on ähvardused lausa araabiakeelsed. Just üks niisugune ähvardus saabus liidule hiljuti, kuid politsei ei pea asja uurimist vajalikuks.

„Niipea kui Lähis-Idas midagi toimub ja me mingil moel ajakirjanduses rohkem esil oleme, saame me selliseid ähvarduskõnesid, seega oleme nendega juba harjunud,“ ütleb liidu esindaja.

Tema sõnul edastavad ähvardused sõnumit, et ka Rootsis elavate Süüria kristlastega kavatsetakse teha sama, mida tehakse kristlastega Lähis-Idas. „Me põgenesime selle eest Rootsi, kuid nad on meid siin kätte saanud,“ ütles liidu esindaja.

Süüria rahvusliit on korduvalt pöördunud abi saamiseks võimude poole, kuid mõistmist on üles näidanud vaid kristlikud demokraadid. Lehe teatel on Rootsis elavate Süüria kristlaste hulgas hakanud maad võtma mure tuleviku päras. Nad on kaotamas usku sellesse, et Rootsi riik on valmis neid kaitsma ja karistama kurjategijaid.

„Kui keegi midagi konkreetset ette ei võta, siis võib siin puhkeda erinevate rühmituste vahel kodusõda. Inimesed, kes saatsid Lähis-Idas korda kohutavaid tegusid on nüüd siin… ja paistab, et see ei huvita kedagi,“ järeldas kõneisik.

Rootsis asuvatele Süüria kirikutele on tehtud pommirünnakuid ja toime on pandud süütamisi, näiteks nagu Södertäljes asuvale Püha Afremi kirikule või Norrköpingis asuvale kirikule.

Allikad: Samhällsnytt, Voice of Europe

Refereeris Triin van Doorslaer

Kommentaarid