Tagurpidimaailm: vägivald saab rahvusvahelise tunnustuse rahumeelsuse eest

Mingi liikumine võib küll inimlike asjade eest võidelda, kuid kui ta kasutab selleks vahendina rahutusi, korralageduse tekitamist ja ka ohtralt vägivalda, siis selle eest preemia määramine on vägivallatule võitlusele näkku sülitamine ja devalveerib täielikult selle sisu.

Rahvusvaheline kodanikeõiguste liikumine Black Lives Matter Global Network Foundation pälvis reedel Rootsi Olof Palme nimelise inimõiguste preemia, vahendab BNS agentuuri AFP. Lisaks on BLM esitatud ka Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

Fondile avaldati tunnustust töö eest “politseivägivalla ja rassilise vägivalla vastase rahumeelse kodanikuallumatuse edendamise eest üle kogu maailma”, teatas Olof Palme mälestusfond.

Aastal 2013 Ühendriikidest alguse saanud Black Lives Matter liikumine on “oma unikaalsel viisil paljastanud afroameeriklaste vähemuse raskused, valu ja raevu selle pärast, et neid ei hinnata teist nahatooni inimestega võrdselt”, öeldi avalduses.

“Unikaalsel viisil” – see tähendab Ameerika linnade uputamist tulle ja vägivalda ning separatistlike piirkondade loomist (Seattles), sest sellistes arengutes osalesid ka BLM-i liikmed. Kogu võitluses polnud grammigi “rahumeelset kodanikuallumatust”. Politseivägivallale vastati omapoolsega.

Preemiat antakse välja 1986. aastal Stockholmis tapetud Rootsi sotsiaaldemokraatliku peaministri Olof Palme mälestuseks, kes oli suur inimõiguste edendaja ja raevukas Vietnami sõja kriitik.

Nobeli rahupreemia on juba ühe sellise tagasilöögi saanud – 2019. aastal kuulutas Nobeli komitee Nobeli rahupreemia laureaadiks Etioopa peaministri Abiy Ahmedi, kes sõlmis rahu naaberriigi Eritreaga ja lõpetas kauakestnud konflikti. Nüüd peab sama peaminister verist sõda riigi mässulise Tigray provintsi vastu.

BLM-ile rahupreemiate jagamine on viitsütikuga miin, sest see inustab vägivaldsetele protestidele. Järgmisena annaks selle ehk Filipiinide maoistlikele mässulistele või Jeemeni huthidele?