18.11.2019
Alati head naabrid!
101 aastat tagasi 18. novembril 1918 kuulutasid rahvuslikult meelestatud läti poliitikud Riia Teises Linnateatris välja Läti rahvusriigi, mille peaministriks määrati Karlis Ulmanis. Seda päeva loetaksegi Läti Vabariigi sünnipäevaks ja Iseseisvuspäevaks.
Pisut hiljem saavutatud täielikule iseseisvusele aitas oluliselt kaasa ka Eesti vägede võit Võnnu all.
1918. aastal moodustatud ja Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsus ei omanud piisavalt sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ja taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätist.
Pärast 1919. suvel haaras baltisakslaste poolt organiseeritud Landeswehr von der Goltzi juhtimisel pärast Punaarmee ja Läti armee vägede väljaajamist reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustas variisik Andrievs Niedra juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.
Nõukogude vägede väljaajamise järel Lätist jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist Lõuna-Eestisse, mille peatas 1919. aasta jaanipäevane Võnnu lahing. Pärast lahingut jätkasid Läti väed Eesti sõdurite ja soomusrongide toetusel pealetungi Riiale, kus peagi taastati Läti Kārlis Ulmanise valitsus.
28. veebruaril tunnustas Eesti valitsus Läti de jure iseseisva riigina. Seega on Eestil oluline roll Läti vabariigi loomisel.
Tänast Lätit peetakse Balti riikidest kõige vähem edasijõudnuks, kuid ometigi on lätlased meilegi eeskujuks lätikeelsele haridusele üleminekul, mis lõpeb 2021-2022. õppeaastal.
Palju õnne iseseisvuspäevaks, Läti Vabariik! Daudz laimes!