Tänane Ameerika kurvastab valede inimeste ja valede asjade pärast

Charles Hurt, ajalehe The Washington Times arvamustoimetaja, kirjutab Afganistani ebaõnnestumise järgsetest meeleoludest.

“Demokraatidest poliitikud Washingtonis pole Trumpi presidendiametist tuhkagi õppinud. Samuti pole nad midagi õppinud ligi pool sajandit kestnud välisriikide valitsuste Afganistanis valatud verest ja kulutatud rahast.

Maailm jälgis eelmisel nädalal õudusega, kuidas kõige paremad ja kallimad Washingtoni plaanid lõppesid Kabulis etteaimatava katastroofiga.

Meie ammu unustatud missioon ebaõnnestus. Ameeriklased jäid sügavamasse ohtu. Meie väed on tegevusvõimetud. Suur võlg laekus USA maksumaksjatele. Meie liitlased visati huntidele. Ja just varustus, mis garanteerib Ameerika vabaduse, sai kõrbeliiva maha jäetud.

Samas kui poliitikud püüavad Ameerika kodanikke desarmeerida, jagavad nad sõna otseses mõttes sõjarelvi meie verevaenlastele, kes tahavad meid hävitada.

Trumpi eesistumise lihtsa, kuid samas sügava õppetunni võib kokku võtta kahe sõnaga: America First. See on Trumpi doktriin – nii riigisiseselt kui ka maailmaareenil. Uskumatu, aga see on Washingtoni poliitikute seas – isegi paljude vabariiklaste poliitikute seas – kuidagi vastuvõetamatu.

Pärast seda, kui president Joe Biden määras juhusliku kuupäeva Afganistanist lahkumiseks ja ei suutnud tagada Kabulisse lõksu jäänud ameeriklastele turvalist läbipääsu, olid mõned Washingtoni vabariiklased kiiresti süüdi mõistmas – keda siis veel? – president Donald Trumpi. Kui need selgrootud limukad pühendaks demokraatide ja Joe Bideni vastuvõitlemiseks sama palju aega kui Donald Trumpi rünnates, võiksid nad tegelikult võita rohkem valimisi.

Selle asemel astuvad nad sotsiaalmeedia barrikaadidele, et rünnata hr Trumpi, esimest vabariiklaste presidenti pärast Ronald Reagani, kes mõistis, et ainus Ameerika First poliitiline tegevuskava on agenda, mis teenib ennekõike Ameerika huve. Lõppude lõpuks maksab Ameerika rahvas kõik arved ja igaüks neist poliitikutest annab ametivande, et esindada ainult meie huve .

Kuid isegi siis, kui Kabulisse lõksu jäänud Ameerika kodanikud üritavad oma USA passiga põgeneda, kurvastavad Ameerika poliitikud obsessiivselt kõigi maha jäetud Afganistani „tõlkide” pärast, kes aitasid USA vägesid nende ebaõnnestunud „riigi ülesehitamises” 20 aasta jooksul.

Endine president George W. Bush ja tema naine tegid avalduse, milles kahetsesid kohutavaid tingimusi, millesse Afganistani naised elama jäävad. Kui vaid saaksime aru, kelle idee oli esiteks kulutada 20 aastat ja triljoneid dollareid Lähis -Ida ümberkujundamiseks.

Kindlasti on Afganistani „tõlkide” ja nende poliitikute suurte skeemide tapatalgutesse jäänud naiste hulgas tõeliselt kurbi juhtumeid. Kuid see pole Ameerika maksumaksja ega Ameerika sõduri süü. See on täielikult Ameerika poliitikute, nagu George W. Bushi ja Joe Bideni süü.

Au Bushile selle eest, et ta vähemalt tõesti uskus kogu seda jama, mis puudutas demokraatliku riigi loomist Iraagis ja Afganistanis. Joe Biden uskus seda seni, kuni see edendas tema enda poliitilist karjääri. Siis loobus ta sellest kohe – koos meie vägede ja nende kallite Afganistani „tõlkidega” – niipea, kui see tema enda poliitilist karjääri edendas. (Kas hakkate siin mustrit nägema?)

Ja siis nimetatakse skeptilisi ameeriklasi nüüd “rassistideks” ja “vihkavateks”, sest me oleme ettevaatlikud nende samade ebaõnnestunud Washingtoni poliitikute lubaduste tõttu, kes nõuavad, et me hoolitseksime kõigi Afganistani kodanike eest, kelle nad Ameerikasse toomisega nad nii hullult vaeva näevad.

Kuidas me saame neid inimesi pärast Afganistanis põhjustatud katastroofi tõsiselt võtta – rääkimata katastroofist, mille nad on loonud meie endi lõunapiiril?

Ärgem kunagi unustagem kogu 11. septembri terrorirünnakute põhjust, sest poliitikud ja nende heaks töötavad bürokraadid ei suutnud meie piire jõustada ja hoida eemal neid, kes soovisid meile kahju teha. Septembri kaaperdajate poolt enne rünnakuid esitatud 23 viisataotlusest kiitsid need samad inimesed heaks 22.

12. septembril 2001 oleks iga tavaline Ameerika kodanik võinud järgmise rünnaku vältimiseks välja pakkuda kolm lahendust.
1. Varustage kommertslendude lennukikabiinid läbitungimatute ustega.
2. Võtke kohe oma piirid, sealhulgas viisade kinnitamise protsess, kontrolli alla.
3. Muutuge energiasõltumatuks, et Lähis -Ida saaks ilma meieta hukka.

Eraettevõtjad siiski peale seda sündmust kindlustasid oma kabiinide uksi. Ja vaatamata Washingtoni poliitikute pingutustele muutsid eraettevõtted Ameerika energia netoeksportijaks.

Ainus jätkuv ebaõnnestumine on endiselt föderaalvalitsuse keeldumine oma lihtsaima ja põhilisema vastutuse täitmises. Donald Trumpil õnnestus lõpuks sundida neid inimesi oma tööd tegema. Ja pärast seda on nad teda sellepärast vihanud.”