Maailm kaotas ühe vapraima ja omapäraseima teadlase Stephen Hawkingi

Kes teadushuvilistest inimestest ei teaks meest, kes raske haiguse tõttu ratastooli aheldatuna ja kõnevõimetuna kasutas oma geniaalsete ideede teadvustamiseks arvutit?

Suurbritannia tunnustatud füüsik Stephen Hawking suri 76-aastasena, teatas kolmapäeval perekonna eestkõneleja.

“Me oleme sügavalt kurvastatud oma armastatud isa lahkumisest,” kirjutasid Hawkingi lapsed Lucy, Robert ja Tim meediale edastatud teadaandes. “Ta oli erakordne teadlane ja erakordne mees, kelle töö ja pärand jääb elama paljudeks aastateks.”

Stephen William Hawking (8. jaanuar 1942 – 14. märts 2018) oli inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik ja Cambridge’i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektor. Hawkingi uurimused mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on märkimisväärsed ja mõjutanud paljusid teadlasi.

Hawking on Royal Society of Artsi ja Paavsti Teaduste Akadeemia liige. Ta oli Presidendi Vabadusmedali laureaat ja aastatel 1979–2009 oli ta Cambridge’i ülikooli matemaatikaprofessor.

Hawking on saavutanud edu oma populaarteaduslike töödega, kus arutleb oma teooriate ja kosmoloogia üle. Tema raamat “Aja lühilugu” oli tohutu läbimüügiga ja püsis The Sunday Timesi raamatumüügi edetabelis rekordilised 237 nädalat.

Hawking põdes alates 1963. aastast amüotroofset lateraalskleroosi (ALS) ning ta ei saanud ise rääkida, mistõttu kasutas ta enda väljendamiseks arvuti tekitatavat kõnet.