Teated tegelikkusest: enamik Ameerika mustanahalisi toetab Trumpi ja efektiivset politseid

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Üritus, mille mälestati protestide käigus mustanahalise poolt tapetud mustanahalist erupolitseikaptenit David Dorni.

Ameerika vasakpoolsed on käivitanud järjekordse kampaania, millega püütakse hävitada nii president Donald Trumpi, kui ka USA majandust ja Ameerika mustanahaliste lootusi, kirjutab ajakirjanik ja kirjanik Daniel Greenfield.

Kui uskuda peavoolumeediat, siis on Ameerika mustanahalised tõstnud Minneapolises toimunud intsidendi tõttu mässu president Trumpi vastu. Minneapolise puhul on aga tegemist linnaga, mida juhivad demokraadid ja vasakradikaalid, kelle arvates tuleks politseilt raha ära võtta ja see üldse laiali saata.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Hiljutise Rasmusseni arvamusküsitluse kohaselt on president Trumpi toetus mustanahaliste valijate hulgas kõrgeim kui kunagi varem, nimelt 41%. Siia kõrvale sobib hästi Monmouthi ülikooli poolt läbiviidud küsitlus, mis näitab, et 72% Ameerika mustanahalistest on oma kohalike politseijaoskondade tööga rahul. Täiesti rahulolematud on politsei tegevusega vaid 5% vastanutest.

41% Ameerika mustanahalistest on öelnud, et politsei on aidanud neid ja nende pereliikmeid ohtlikus olukorras. See on tunduvalt kõrgem protsent, kui valgete (33%) ja latiinode (21%) hulgas. Mustanahaliste kogukond Ameerikas saab õiguskorra tagamisest tegelikult kõige rohkem kasu.

Paljude praegu purukspekstud ja tühjaksvarastatud poodide omanikud on mustanahalised. Ja neil on oma äride uuesti ülesehitamine ilmselt tunduvalt keerulisem kui suurtel riiklikel kettidel nagu Target või CVS.

Politseilt rahastuse äravõtmist nõuab väike grupp rikkaid noori radikaale, kes ei ole kunagi elanud ilma politseita maailmas ja kellel puudub igasugune arusaam sellest, mis võib politsei puudumisel juhtuda. Samas, kui vaesemates piirkondades elavad mustanahalised suudavad sellist olukorda ilmselt üsna hästi ette kujutada.

Seetõttu ongi nii, et Trumpi üleskutsed avaliku korra taastamiseks ja tema marss sissepiiratud kirikusse võivad ehk ärritada valgeid radikaale, eriti ajakirjanikke, ent mustanahalised suhtuvad sellesse täiesti teisiti.

Trump teab väga hästi, et avaliku korra tagamine ei ole mingil moel seotud rassismiga. Kui riigis ei ole võimalik tagada korda, siis on esimesteks ohvriteks sageli just mustanahalised. „Mässude kõige suuremad ohvrid on rahuarmastavad elanikud meie kõige vaesemates kogukondades ja nende presidendina võitlen ma nende kaitsmise eest,“ teatas Trump

Ehkki meedia väitis valelikult, et Trump ähvardas mustanahalisi repressioonidega, meenutas Trump neile tegelikult enda ja Joe Bideni erinevust. Biden võib rahulikult vaadata pealt Ameerika põlemist, seda niikaua, kuni tema äärmuslastest liitlased on rahul. Kuid mustanahalised oma hävitatud äridega on ilmselt vähem entusiastlikud.

Varasemalt oli kuritegevusega võitlemine, sõjaväe ja sõnavabaduse toetamine midagi, mis oli oluline nii demokraatidele kui ka vabariiklastele. Seda niikaua, kuni äärmuslikud demokraadid otsustasid loobuda USA riikliku poliitika peamiste aluspõhimõtete toetamisest.

Demokraadid üritavad võrrelda Trumpi praegust tegevust Nixoniga. Kuid tegelikult oli see president Johnson, kes kuulutas n-ö sõja kuritegevusele ja föderaliseeris õigusliku korra tagamise. Johnsoni sõda kuritegevusega ebaõnnestus, sest ta uskus, et osariikide politseijõudude allutamine föderaalsetele muudab nende tegevuse efektiivsemaks.

Ja tema nn suure ühiskonna teooria ebaõnnestus samuti, sest kuritegevusega võitlemise asemel loodi heaoluühiskond, mille käigus lõhuti varasemalt püüdlikud ja ühtehoidvad mustade kogukonnad ja tõugati nad katkiste kodude mülkasse. Kui president Johnson oleks tahtnud hävitada mustade kogukonda teadlikult, siis oleks tal olnud raske midagi paremat välja mõelda.

Johnsoni sõda kuritegevusega oli vastuseks rassirahutustele, kuid paraku ei suutnud ta näha, et rahutused, nii nagu suurem osa möödunud sajandil toimunud rassirahutusest, olid inspireeritud kõigepealt kommunistide tegevusest, mille seejärel võtsid üle teised vasakradikaalsed agitaatorid, kellede hulgas on Antifa vaid üks paljudest.

Johnson keskendus mustanahalistele sotsialistidele. Trump on aga pöördunud mustanahaliste kapitalistide poole. Mässud ja rüüstamised ei hävita mitte ainult mustanahaliste ihaldatud heaoluriiki, vaid ka mustanahaliste väikeettevõtteid, mis on nn musta kapitalismi juurteks. Ja see kapitalism ei saa toimida ilma avaliku korra tagamiseta.

Greenfield leiab, et praegused mässud on mõnes mõttes justkui kodusõda mustanahaliste kogukonna hinge pärast. Kui mässajaid saadab edu, siis vajub mustade kogukond sügavale gängide ja sotsiaalabi poolt domineeritud mürgisohu. Nad muutuvad veelgi enam demokraatide ripatsiks ja kaotavad igasuguse usu paremasse tulevikku. Ja see ongi põhjus, miks õigusriiki ja avaliku korra tagamist toetavad mustanahalised on president Trumpi selja taga.

Allikas: Frontpage Mag

5 commentsOn Teated tegelikkusest: enamik Ameerika mustanahalisi toetab Trumpi ja efektiivset politseid

  • Avatar
    Kõik on lahtine

    Rüüstamiste ajastatus tundub ebaloogiline, parem oleks justkui olnud ajastada septembrisse oktoobrisse, sest valimised on kohe novembri algul. Põhjus aga on selles, et Lindsay Grahamil tundub olevat juba praegu piisavalt tuleohtlikku materjali, et terve demmide/riigipöörajate jõuk eesotsas Obama ja Hillaryga istuma panna. Kõik on alles alguses ja miski pole veel kindel peale selle, et Trump võitleb võiduka lõpuni. 41 % mustade toetust vabariiklastele on USA oludes täiesti tavatu ja see viitab otseselt demmide hävingule novembris.

  • Avatar

    Neegreid võib armastada või mitte armastada aga artiklit läbib selgesõnaline tõdemus, et hästi toimiv politsei tuleb kasuks eelkõige neile. Kas hx-i arust on selles midagi halba? Kas võrreldes Aafrika riikidega, kus reaalset elu-olu korraldab must rass ise oma lõputute tapatalgute ja korruotsiooniga, on USA tõesti veel ‘liiga tsiviliseeritud’?

  • Avatar

    Huvitav, miks uuteuudiste toimetuse arvates just Iisraelis sündinud juudi arvamus oluline on?

    Mis on lühidalt kokku võttes: konservatiividele on kohutavalt tähtis nahavärv (artiklis esineb “mustanahaline” 22 korda) ja tegelikult armastame neegreid hoopis meie, mitte pahad demokraadid. Ehk siis neoliberaalse “kosher sandwichi” teine pool.

  • Avatar

    Allikaid võiks ikka lugeda osata. Hetkel on uuringust välja nopitud ainult need jupid, mis teksti narratiiviga sobivad. Sama uuring ütles ka järgmist: ” The Monmouth University Poll also finds that the number of people who consider racial and ethnic discrimination to be a big problem has increased from about half in 2015 to nearly 3 in 4 now. In other results, President Donald Trump’s job rating has ticked down again as opinion that the country is headed down the wrong track surpasses 70% for the first time in Monmouth’s polling.”

    • Avatar

      Ma arvan, et nad oskavad allikaid lugeda küll. Lihtsalt sulle vahendab tõevoolumeedia täpselt niipalju, kui sinul on vaja teada.

      Võiksime rääkida siis ka sellest, justkui keegi sooviks politseid rahastuseta jätta. Tegelikult on küsimus selles, kas vahest ei oleks mõttekam politsei sõjaväestamise asemel kulutada pigem raha kuritegevuse ennetamisele.

Lisa kommentaar:

Your email address will not be published.

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused