05.02.2019
Itaalia rahvuslipp
Möödunud nädalal avalikustatud andmed näitavad Itaalia SKT langust 2018. aasta viimases kvartalis, mis omakorda viitab selgelt sellele, et Itaalia majandus on taas surutises – nii nagu see oli ka aastatel 2008, 2011 ja 2012.
The Telegraph kirjutab, et ehkki me oleme juba harjunud juttudega Itaalia kehvast majanduslikust seisust, ei ole sealne olukord sugugi alati selline olnud. Pärastsõjaaegsel perioodil kasvas riigi majandus hoogsalt, 1987. aastal oli Itaalia SKT korraks isegi suurem kui Ühendkuningriigil. Seejärel tuli langus ja euro saabumise ajaks 1999, oli Itaalia juba üsna kehvas seisus. Kuid euro on muutnud olukorra veelgi hullemaks. Eurost alates on Itaalia majandus kasvanud kõigest 9 % võrra. Võrdluseks – vaese, ühisraha n-ö kasudest kõrvale jäetud Ühendkuningriigi majandus on kasvanud samal perioodil 44% võrra.
On ehk isegi üllatav, et Itaalial võttis lõplikku ummikseisu jõudmine nii pikalt. On nimelt terve hulk erinevaid tegureid, mis on hoidnud kriisi kontrolli all. Näiteks, kuni üsna hiljutise ajani oli veel lootust. Itaalia ei saanud jätkata oma vana rada ning eurotsoonis olemine pakkus teatavat alternatiivi. Hispaaniat see ju näiteks aitas. Mõnes mõttes tuli Itaaliale kasuks ka Kreeka vilets olukord. Ja Itaalia vähemalt ei olnud Kreeka.
Samas on Itaalia poliitilisel maastikul valitsenud kogu euroalas olemise perioodi jooksul – viimased 20 aastat – paras kaos. Brüssel kamandas ja Itaalia poliitiline eliit ei võtnud selles osas midagi ette. Ära ei tohiks unustada tõsiasja, et Itaalia on ju üks Euroopa Liidu ja euro asutajariikidest ning pikka aega suhtusid itaallased EL-i ning selle integratsiooniplaanidesse suure entusiasmiga. EL-i, eriti aga Saksamaa osas maad võtnud kibestumus on küllaltki hiljutine ilming.
Viimastel aastatel toimunud ülemaailmne majanduse tõus andis taas lootust. Ja aastatel 2015-2017 oli kerget majanduse paranemist ning tööpuuduse vähenemist märgata ka Itaalias. Kuid nüüd on olukord taas muutunud. Paistab, et maailmamajandus on uuesti pöördunud otsustavalt langusesse. Itaalia sõltub väga otseselt maailmamajanduse olukorrast ja surutise esimeste märkide saabumisega on kohe tõusnud ka tööpuudus. Lisaks ennustatakse Itaaliale kogu 2019. aastaks jätkuvat majanduse nõrgenemist. Hetkel on Itaalia riigivõlg 132% SKT-st,
Oluline on ka see, et Itaalia poliitiline olukord on praeguseks täielikult muutunud. Itaalia valitsus usub, et majanduskasv on võimalik tänu leebemale rahapoliitikale, mis aitaks vähendada eelarvedefitsiiti. Kuid hiljutised uudised nii Itaalia kui ka maailmamajanduse kohta näitavad, et tegemist on liigse optimismiga.
Itaalia avalikkus on hakanud muretsema, ja õigusega. Ka võlakirjaturud muretsevad, endiselt, Itaalia võlapositsiooni jätkusuutlikkuse ning Itaalia euroala liikmelisuse pärast. Kui Itaalial ei õnnestu võluväel teha tõelist jätkusuutlikku kasvuspurti, on edaspidiseks järgmised stsenaariumid – maksejõuetus või euroalast lahkumine; või mõlemad.
Vahepeal jätkub aga euroalas ebavõrdsuse suurenemine, kus koore riisub Saksamaa. Ja kes oskab praegu ennustada, milliseks kujuneb sisepoliitiline olukord. Majandussurutise süvenedes võib Itaalia valitsus kaotada populaarsust. Mais toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel ennustatakse head tulemust euroskeptilistele jõududele kõikides liikmesriikides.
Aga kui Itaalia lõpuks plahvatab, tekitab see Euroopa majandust korralikult raputava panganduskriisi; aga ilmselt ka poliitilise kriisi, mis kõigutab tõsiselt kõiki EL-i alustalasid.
Allikas: The Telegraph
Refereeris Triin van Doorslaer