19.05.2021
Euroopa keskpanga tähis.
Saksamaal tõuseb inflatsioon sel aastal üle 3%; tegemist on kõrgeima inflatsioonitasemega alates 1990. aastate algusest, mil toimus Saksamaa taasühinemine. Euroopa Keskpank (EKP) on seda samuti juba möönnud, ehkki Maastrichti lepingu kriteeriumite järgi ei tohiks niisugust asja üldse juhtuda, kirjutab The Telegraphi majanduskolumnist Ambrose Evans-Pritchard.
Saksamaa majandus kannatas koroonapandeemia tõttu vähem kui Lõuna-Euroopa riigid, samuti on Saksamaal olnud vähem võlgade kuhjumist. Riigi majandus kosub kiiremini ja prognooside kohaselt taastub seal pandeemiaeelne tase vähemalt aasta varem kui Itaalias ja Hispaanias. Ent riigi inflatsioonimäär on praegu strukturaalselt kõrgem kui Vahemere äärsetel riikidel. Kreeka, Portugal ja Itaalia ei ole veel jõudnud deflatsioonistki korralikult väljuda. Eurotsooni riigid on taas tsükli erinevates etappides ning jagunenud vastassuunas liikuvateks piirkondadeks, mille erinevaid vajadusi ei ole võimalik lahendada täpselt ühesugust poliitikat ajades.
Mõnes mõttes võib öelda, et pärast pikka globaalset desinflatsiooniperioodi on tsükkel saanud täis. Oleme tagasi sarnases olukorras, nagu valitses 1992. aastal Euroopa rahasüsteemi kriisi ajal, mil Saksamaa oli pärast Berliini müüri langemist rahutu ja selle majandus korralikult nihkes riikide suhtes, kes olid sidunud oma saatuse ideoloogilistel põhjustel Vahetuskursimehhanismiga (ERM). Vahe on aga selles, et 1992. aastal pani intressimäärad paika Bundesbank, nüüd on aga keskpanga masinavärgi vallutanud Euroopa rahaliidu võlglaste blokk, kes surub oma huvides läbi negatiivseid määrasid ja kvantitatiivset lõdvendamist. Ja see ei lõpe hästi.
Inflatsiooni naasmine paljastab taas kord rahaliidu väga põhimõttelise probleemi, mille tõttu ei ole Euroopa Keskpangal võimalik viia läbi üksikute riikide varjatud päästmisi. „EKP ei saa riskeerida võlakirja ostude lõpetamisest märku andmisega, kuna sellega käivituks müük Itaalia võlaturul. Nad on lõksus ega tea, kuidas kõik lõpeb,“ ütles Deutche Banki endine peaökonomist Thomas Meyer.
EKP endise peaökonomisti Jürgen Starki sõnul on pank aga loobunud Maastrichti reeglite järgimisest ning muutunud rahatrükimasinaks. EKP ei ole võimeline seda protsessi ka peatama, sest vaid tema najal püsib praegune võlakonstruktsiooni. Intervjuus Tichys Einblickile nimetas Stark EL-i taastefondi petukaubaks, millel ei ole mitte midagi pistmist pandeemiaga – tegemist on Brüsseli poolse fiskaalvõimu kaaperdamisega liikmesriikidelt. Stark pelgab, et suurte võlgade võtmine ilma, et oleks olemas selgus, kes täpsemalt võla taga seisab, viib eurotsooni kriisi kordumiseni, ent palju suuremas mõõtmes. „Ma ei välista selle kokkukukkumist,“ ütles Stark.
EKP pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP) lõpeb märtsis. Keskpank võib proovida võlakirjaturu hindu veel reguleerida, kuid tegelikkuses on sellel mitmed tehnilised, õiguslikud ja poliitilised piirangud. Saksamaa konstitutsioonikohtu möödunud aastane otsus euroala majanduse toetamiseks mõeldud varaostuprogrammi proportsionaalsuse osas, pani paika mitmed olulised teetähised, mida ei ole nii kerge ignoreerida. Kohus võib vabalt otsustada, et keelab Bundesbankil võlaostus osalemise üldse ära. Ilma Bundesbankita on kogu rahaliit aga lihtsalt üks tühi mull.
Bundesbanki juht Jens Weidmann ei ole veel küll päriselt rünnakule asunud, kuid ta ilmselgelt valmistub selleks, mainides hiljutises intervjuus Berliner Zeitungile: „Euroopa Liidu kodanikud aktsepteerivad liitu vaid juhul, kui see peab kinni oma lubadustest. Fiskaalliidu kehtestamist tagaukse kaudu ei tohi juhtuda.“
Weidmanni sõnul peaks võlakirjaostud olema „ainult hädavahend“. Ta hoiatas ligihiiliva fiskaalse tsentraliseerimise eest, mis viib pöördumatu poliitilise ummikseisuni. Juhul kui Euroopa tahab minna täielikult üle tsentraliseeritud eelarve- ja võlaliiduks, tuleb selle ettepaneku üle avalikult arutada, muuta aluslepinguid ja võimaldada liikmesriikidel need ratifitseerida.
Deutche Banki endine peaökonomist Thomas Meyer märgib omakorda, et kui EKP keeldub pööramast tähelepanu Saksamaa hoiatustele ja laseb inflatsiooni möllama, siis haarab rahvas ohjad enda kätte. „Inimesed hakkavad otsima oma raha paigutamiseks alternatiivseid mooduseid. Nad ostavad kulda või krüptoraha,“ ütles Meyer. „Pikkamööda lahkuvad inimesed süsteemist, kuni see kuivab lihtsalt kokku. Ja kui sakslased enam eurosse ei usu, on mäng läbi.“
Allikas: The Telegraph