The Telegraph: rohepööre läheb maksma sadu triljoneid ja pole teada, kes selle kinni maksab

Maailm,
- Updated
©Scanpix
Venemaa pole rohepöördest huvitatud, sest tema saab fossiilkütuseid relvana kasutada. Pilt on illustratiivne.

Nn rohepööre läheb riikidele maksma tohutuid summasid, ehkki esialgu ei ole sugugi selge, kes nullemissiooni saavutamise kinni maksab, kirjutab The Telegraph.

Ülemaailmse konsultatsioonifirma McKinsey analüüsi järgi läheb nullemissiooni saavutamine aastaks 2050 maksma 275 triljonit dollarit, peamiselt on tegemist kuludega materiaalsele varale nagu tuulepargid, elektriautod jne. Aastas teeb see umbes 9,2 triljonit dollarit, mis on praegusega võrreldes umbes 3,5 triljonit rohkem. Seda summat võib võrrelda ülemaailmsete sõjaliste kulutustega ühe sajandi jooksul.

Euroopas tuleb riikidel eesmärgi saavutamiseks kulutada järgmise kolme aastakümne jooksul igal aastal keskmiselt 6,5% SKT-st. McKinsey raporti autorite meelest on kõige otsustavamad esimesed viisteist aastat, mil on vaja tagada uute tehnoloogiate kiire arendamine ning kasutuselevõtt, samas kaasnevad selle perioodi tegevustega ka kõige suuremad riskid. 2026-2030 aastatel peavad riigid kulutama kõige rohkem, ligi 8,8% SKT-st aastas, edaspidi hakkab summa ehk vaikselt vähenema.

McKinsey sõnul ei ole nii ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamine arusaadavalt võimalik üksikult tegutsedes, vaid vaja on kõigi riikide panust. See tähendab ka riikide nagu Venemaa kaasalöömist. Ent Venemaa, mis on maailma üks suurimaid naftariike, seisaks ühtlasi silmitsi pea kõige suuremate kulutustega. Putin on oma negatiivset suhtumist rohepöördesse selgelt väljendanud, samuti on ta viimastel kuudel demonstreerinud, et kasutab fossiilkütuseid relvana, ning sellest relvast ta juba nii kergesti ei loobu.

Suurbritannia Energy and Utilities Alliance tegevjuht Mike Foster leiab, et valitsused peaksid avalikumalt rääkima kliimaeesmärkide saavutamiseks minevatest kuludest. „Mille üle me muretseme, on kulud, mis tekkivad nullemissiooni saavutamisel Ühendkuningriigis ja kuidas need kulud jaotatakse,“ ütles Foster. „Meie meelest ei ole toimunud avalikkuses arutelu selle üle, kes maksab ja kuidas makstakse.“

Ehkki ettevõtted on väidetavalt rohepöördeks valmis, on õhus siiski mure, et teekonnal nullemissiooni saavutamiseni võib ette tulla suuri tööturu häireid. McKinsey ennustab, et üleminekuperioodil luuakse juurde 200 miljonit uut töökohta, samas kaob 185 miljonit töökohta, kõige raskemini kannatavad ilmselt autotööstus- ja põllumajandussektor. Mõnel juhul on töötajatel võimalik ümberõppida, kuid mitte kõigil.

Seega jääb üles kaks väga olulist küsimust: kes rohepöörde kinni maksab ja mida teha inimestega, kes jäävad selle tõttu ilma oma tööst ning suuresti ka inimväärsest ning mõtestatud elust?

Allikas: The Telegraph

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused