07.06.2023
Protest koroonapiirangute vastu Londonis 24. juulil 2021.
Hiljuti avaldatud mahukast metauurimusest selgub, et 2020. aasta kevadel kehtestatud karmidel koroonapiirangutel oli võrdluses avatumaks jäänud riikidega nagu Rootsi pea olematu mõju.
Inglismaal ja Walesis päästsid sulgemised 2020. aasta kevadel 1700 inimese elu, mis oli sulgemiste ja piirangutega kaasnenud teiste negatiivsete mõjude kõrval väga väike kasu. Nii leiavad oma uurimuses John Hopkinsi ülikooli ja Lundi ülikooli teadlased, kes viisid läbi pea 20 000 erineval Covidiga seotud uurimusel tugineva metauurimuse. Teadlaste sõnul oli piirangute näol tegemist väga suure poliitilise möödalaskmisega ja üha selgemaks on saamas sulgemiste negatiivne mõju näiteks laste tervisele ja haridusele ning majandusele. Piirangud tõid kaasa ka riigivõla suurenemise.
Märtsis 2020 ennustasid Imperial College Londoni teadlased eesotsas professor Neil Fergusoniga, et ilma rangete piiranguteta sureb Ühendkuningriigis üle 500 000 inimese ja USA-s 2,2 miljonit inimest. Piirangute kehtestamise järel teatasid nad, et tänu rangetele meetmetele suudetakse ehk vähendada surmade arvu Ühendkuningriigis 20 000-ni. John Hopkinsi ülikooli ja Lundi ülikooli hiljutisest metauurimusest selgus aga, et Euroopas päästeti rangete piirangutega kokku 6000 inimese elu, USA-s 4000 inimese elu.
John Hopkinsi teadlased nimetasid Covid-pandeemia aegseid piiranguid „ülimaks globaalseks läbikukkumiseks“. Uurimuse kaasautori Lars Jonungi sõnul on tegemist esimese uurimusega, millega hinnati nii põhjalikult piirangute ja sulgemiste laialdast mõju. „Siit nähtub, et sulgemised kujutasid endast tühje lubadusi. Nende mõju tervisele oli tühine, kuid majanduslikud, ühiskondlikud ja poliitilised kahjud olid katastroofilised. Suure tõenäosusega oli sulgemiste näol tegemist nüüdisaja suurima poliitilise veaga,“ ütles Jonung.
Uurimuse teine kaasautor, professor Steve H. Hanke lisas: „Mis puutub Covidisse, siis on sellega seotud epidemioloogilistel mudelitel hulgaliselt ühiseid jooni: kahtlased oletused ja õudust tekitavad ennustused, mis paika ei pidanud, ning õppetunnid, millest on õpitud üsna vähe.“
Teadlased vaatlesid 19 646 varasema uurimuse andmeid ja valisid neist metanalüüsi jaoks välja 22. Andmetest nähtus, et esimese laine sulgemistega saavutatud erinevus võrreldes nt Rootsiga oli kõigest 3,2%, mis tähendab Inglismaal ja Walesis 1700 surma vähem. Näomaskide kandmine aitas uurimuse järgi vähendada Covid surmasid 18,7%, ent autorite sõnul on vaja teha maskide kandmise, sh nende mõju kohta inimeste heaolule, täiendavaid uurimusi, et saada parem selgus, kas tegemist on ikka sobiva meetmega.
Uurimuse kaasautor Jonas Herby sõnul leidub terve hulk subjektiivsetel mudelitel põhinevaid uurimusi, mis on eksitavad ja milles on jäetud tähelepanuta olulisi tegureid nagu vabatahtlik käitumise muutmine. Paraku tekitasid just sellised uurimused esialgu arusaama sulgemistest ja piirangutest kui väga tõhusatest meetmetest. „Meie metanalüüs näitab, et kui arvesse võetakse ka lisamuutujaid, nt vabatahtlik käitumine, muutub sulgemiste mõju tühiseks,“ lisas Herby. Seega väidavad teadlased oma uurimuse põhjal, et vabatahtlikul käitumisel oli (Rootsi näitel) palju kasulikum mõju kui kohustuslikel sulgemistel ja piirangutel.
Briti valitsuse kõneisiku sõnul on valitsus valmis õppima Covid pandeemia meetmete kohta teostatavatest uurimustest. Samas tõi The Telegraph hiljuti avalikkuse ette Suurbritannia valitsuse nn salaüksuse tegevuse (Covidiga seotud valeinfo vastu võitlemise üksus), mille eesmärk oli summutada skeptikute kriitikat pandeemia ajal. Lisaks tegi üksus koostööd sotsiaalmeediaplatvormidega, et need eemaldaksid pandeemiat ja vaktsineerimist puudutavat „potentsiaalselt kahjulikku sisu“.
Allikas: The Telegraph