The Telegraph: vaktsiinikriis on muutumas Euroopa Liidu poliitiliseks kriisiks

Maailm,
- Updated
Palju kõneainet tekitanud leping AstraZeneca ja Euroopa Liidu vahel. (Foto: Scanpix)

Euroopa Ülemkogu valmistub tõsiseks rünnakuks. Nimelt plaanitakse käivitada vaktsiinitootja AstraZeneca ja teiste suurte farmaatsiaettevõtete vastu hädaolukorra seaduse Artikkel 122, ja seda väga kiiresti. Mis tähendab sisuliselt tee sillutamist intellektuaalse omandi ja andmekaitse ülevõtmisele, mõnede ootuste kohaselt lausa otsest kontrolli tootmisprotsesside üle – midagi, mis on võrreldav eraettevõtete ülevõtmisega sõjaseisukorras olevas riigis või 1930. aastate autoritaarse käsumajandusega, kirjutab The Telegraphi kolumnist Ambrose Evans-Pritchard.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel on sattunud üha süveneva vaktsiinikriisi tõttu liikmesriikide surve alla. Vaktsiinikriis on muutumas poliitiliseks kriisiks ja kukutab valitsusi. Michel pakub lahendusena välja kõige äärmuslikumat võimalust. Lissaboni lepingu Artikkel 122 võimaldab „kehtestada asjakohased meetmed, kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel“ või „kui liikmesriiki on raskustes või teda ähvardavad tõsised raskused, mida põhjustavad loodusõnnetused või temast sõltumatud erakorralised sündmused“.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Michel on saatnud ettepaneku artikli käivitamiseks juba nelja liikmesriigi juhile, hetkel valmivad kirjad ka teistele liikmesriikidele. Protsessi käivitamiseks on vaja Euroopa Komisjoni ettepanekut, millele järgneb kvalifitseeritud häälteenamust nõudev hääletus ülemkogus.

Kõige karmimat tegutsemist nõuab Saksamaa. Majandus- ja energiaminister Peter Altmaier nõuab kontrolli kogu vaktsiini tootmisprotsessi üle ja seda, et vaktsiini valmistataks mitmes erinevas kohas, sisuliselt püstol kuklas.

Unustatud on asjaolu, et AstraZeneca ei teeni oma COVID-19 vaktsiini pealt praegu mingit kasumit. Ettevõte toodab seda sooviga aidata maailma. Kümne kuuga on tehtud imesid, kuid tasuks on Euroopa Komisjoni korraldatud politseihaarang.

EL kulutas vaktsiinide varumisele seitse korda rohkem raha kui Suurbritannia. Ent bürokraatia ja seadusterägastik seadis ette piirid ja EL ebaõnnestus taas. Lisaks kohtles EL farmaatsiaettevõtteid kui vaenlasi. Brüssel on jälle kaotamas silmist kõige olulisemat ning üritab tähelepanu kavalalt kõrvale juhtida.

AstraZeneca ja EL-i leping on üldsõnaline ning Ursula von der Leyeni väited „selgesõnalistest“ kokkulepetest ei vasta tõele. Vastupidi, lepingu tekst ütleb, et AstraZeneca on kohustatud tegema eesmärkide saavutamiseks omalt poolt „kõik võimaliku mõistlikkuse piirides“. Euroopa Komisjoni poolne lepingu tõlgendamine kujutab endast Brüsseli bürokraatia paroodiat.

Kogu draama taandamine juriidilistele peensustele tähendab praeguse kitsasseisu tekitanud vea kordamist. Komisjon muidugi on ohust teadlik. Endiselt loodetakse vältida diplomaatilist kriisi Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga. Püütakse vältida mainekahju Euroopale.

Ent tekkimas on tõsine korporatiivne vastupanu. Rahvusvaheline kaubanduskoda juba hoiatas, et ekspordikeeld võib viia n-ö kättemaksuni ja „lõhkuda väga kiiresti olemasolevad tarneahelad“.

Risttule all on Belgia. Riik lubas kasutada oma politseinike AstraZeneca reidi läbiviimiseks, kuid kahjustas sellega tõsiselt oma mainet olulise biotehnoloogia ning farmaatsiakeskusena.

On keeruline mõista, mida soovitakse saavutada Artikkel 122 käivitamisega. Jõu kasutamine vaktsiinitehaste peal või intellektuaalse omandi usurpeerimine ei tekita vaktsiini imeväel juurde. Vastupidi, sellega käivitatakse suure tõenäosusega allakäiguspiraal.

Samuti jääb arusaamatuks, mida soovitakse saavutada nõudmisega, et AstraZeneca suunaks oma Ühendkuningriigi tehaste doosid mujale. Kui ettevõte peakski sellega nõustuma, siis rikutaks sellega lepingut Suurbritannia valitsusega.

Britid tõlgendavad EL-i demarši omamoodi ja ähvardustele reageerib Briti avalikkus väga halvasti. Suurbritannia valitsus ei soovi tüli, kuid Euroopa Ülemkogul oleks soovituslik tõmmata oma retoorikat veidi tagasi ja otsida olukorrast väljumiseks veidi sõbralikumat moodust. Praeguses geopoliitilises olukorras oleks sellise konflikti tekitamine äärmiselt saatuslik.

Allikas: The Telegraph

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused