23.10.2016
20110908_Dominate
“Ma arvasin, et moslemid sulanduvad Inglise ühiskonda… Oleksin pidanud targem olema!”
Iseenesest poleks selles lauses midagi erilist kui selle ütlejaks ei oleks olnud endine Inglismaa Võrdsuse ja Inimõiguste komisjoni (EHRC) juht Trevor Phillips, kes on saanud tuntuks kui termini islamofoobia populariseerija. Uues valminud raportis on ta tunnistanud, et peaaegu kõik, mis puudutab moslemite immigratsiooni, on läinud valesti seoses integratsiooni, segregatsiooni ning sellega “kuidas islamiusu järgijad lääneriikides oma riigi võõra riigi sees rajavad”.
Phillips, endine Leiboristliku partei liige, kes töötas EHRC juhina alatest 2003 kuni 2012, esitles Inglise telekanalis Channel 4 saadet ” Mida Briti moslemid tõelistelt arvavad?” ICM on publitseerinud ajakirjas Times briti moslemite arvamusuuringu, kus muuseas arvati nii:
-Üks viiest Briti moslemist ei ole nõus mitte kunagi sisenema mittemoslemile kuuluvasse elamusse
-39 protsenti moslemitest, nii naised kui mehed leiavad, et abielunaine peab alati kuuletuma oma abikaasale
-31 protsenti Briti moslemitest toetavad mitmenaise pidamise õigust
-52 protsenti moslemeid ei usu, et homoseksuaalsus peaks olema legaalne
-23 protsenti moslemeid toetavad sharia seaduste ülemuslikkust inglise parlamentaarsetest seadustest
Ajakirja Times kirjutises tunnistas Phillips :” Üle kahekümne aasta on liberaalne meelsus Inglismaal eeldanud, et enamus moslemeid on samasugused nagu kõik teised elanikud…Inglismaa tahab meeleheitlikult uskuda, et nad on nagu suure inglise koogivõistluse “Great British Bake Off” võitja Nadiya Hussain, või sportlane Mo Farah. Tänu siiani läbiviidud kõige detailsemale ja põhjalikumale uuringule, teame me nüüd, et see kujutlus ei vasta tegelikkusele.”
Phillips-i komisjon oli 1997 aastal nn “The Runnymede report” ülevaate looja, mis tõstis avalikkuses tugevasti esile ja populariseeris mõistet islamofoobia, mis on nüüdseks muutunud igasuguse islamiusu (õigustatud või mitte) kritiseerimise sünonüümiks.
Phillips tunnistab, et uute andmete valguses, on näha suurt fundamentaalset lõhet moslemite ja mittemoslemite arusaamises ühiskonna toimimise põhimõtetes, seda nii meeste ja naiste vahelistes suhetes, koolihariduses, sõnavabaduses ning isegi õiguses kasutada vägivalda usuliste veendumuste kaitseks. Ta märgib, et lõhed noorema põlvkonna moslemite ja mittemoslemite vahel on peaaegu sama suured kui seda vanemal generatsioonil. Näha on väärtushinnagute veelgi suuremat kaugenemist teineteisest ning paljude moslemite eraldatust ülejäänud ühiskonnast. ” Küsimus ei ole mitte selles, et me poleks kogu seda arengut ette näinud. Aga me korduvalt ei märganud ilmnenud ohumärke,” on ta sunnitud tõdema.
“Kui kakskümmend aastat tagasi publitseerisin ma raporti nimega “Islamofoobia: Väljakutse meile kõigile”, siis me mõtlesime, et suurim risk uue kogukonna puhul, on moslemite diskrimineerimine. Meie 1996 aasta küsitlus näitas, et antud probleem on reaalne. Aga me kahjuks eksisime kõiges muus…”
“Me hindasime, et aastaks 2020 on moslemite populatsiooni suuruseks Inglismaal ainult 2 miljonit. Panime siin mööda peaaegu miljoniga. Meie prognoosisime, et kõige surmavad on ohud, mis tulenevad moslemitele tehtavatest rassistlikest rünnakutest ja sotsiaalsest tõrjumisest. Me ebaōnnestusime täielikult ega näinud ette urbanistlikke konflikte, mis tabasid Inglismaa pōhjapoolseid linnu. Ja loomulikult ei suutnud me ette näha ei 9/11-t ega ka Madridis, Pariisis, Istanbulis, Brüsselis ja Londonis korraldatud õudusi.
“Väga kaua aega mõtlesin, et Euroopa moslemid saavad olema sarnased varasemate eelmise laine migrantidega, kes järk-järgult loobuvad oma eelmise maa eluviisist, kannavad oma eelnevat kultuurilist ja usulist pagasit kergelt ning märkamatult ja sulanduvad Briti multikultuursesse ühiskonda. Ma oleksin pidanud olema targem!”
Phillips isegi tunnistab, et laialdased vägistamise ja seksuaalse ahistamise juhtumid, mis on leidnud aset paljudes Inglismaa linnades on põhjustatud just moslemi, mitte aasia meeste poolt. Ta kirjutab: ” Hiljutistes Rotherhami, Oxfordi, Rochdal´i ja teiste Inglismaa linnade juhtumites on ilmnenud paljude moslemi meeste halvakspanev suhtumine valgetesse tüdrukutesse.” Isegi vasakpoolne kolumnist Yasmin Alibhai-Brown on öelnud: “Meie [liberaalsed moslemid ] oleme väljasurev tõug – 10 aastaga on meid järgi vaid mõned üksikud, kui midagi tõeliselt olulist selles suunas ette ei võeta.”
Phillips kommenteerib : “Mõned minu ajakirjanikest sõbrad kujutavad ette, et aja jooksul moslemid kasvavad välja oma veendumustest. Seda aga ei juhtu.”
“Arukad, tähtsad inimesed, hoolimata tõendusmaterjalide kuhjast ja liberaalsete moslemite kasvavast ängistusest, klammerduvad endiselt üleoleva enesekindlusega arusaama külge, et Briti moslemid, piisava aja jooksul mõistavad ise, et “meie arusaam on parem”.
Praegu teevad seda ka Eesti poliitikud. On viimane aeg aru saada et tegeletakse vaid raha ühest taskust teise tõstmisega. Täna siia inimeste toomise jutt nende kohanemisest ja tööle asumisest on täielik jama – tulevikus on võimalikud kolm versiooni ja ükski neist ei ole integratsioon, kus me tulevikus kõik koos värvilistena käest kinni hoides laulupeol rõõmsalt eesti keeles laulame (tõlkija märkus – M. Kaljuste)
Igal juhul oleks endise Ühendkuningriigi rassilise võrdsusvoliniku Trevor Phillipsi süüdistamine võõravihas, demagoogias ja ignorantsuses kõige kõvem akrobaatiline trikk, rassismisüüdistusest rääkimata, sest et ka Phillips ise on mustanahaline.
Trevor Phillips on mõistnud, midagi mida suurem osa Euroliidu juhte ei taha veel endale tunnistada, et nii Inglismaad kui Euroopat ootavad ees halvas mõttes “põnevad ajad”.
Allikas: channel4 (tõlkinud Maria Kaljuste)