Trumpi surve NATOle töötab: kõik liikmesriigid tõstavad kaitsekulutusi

Maailm,

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles reedel, et kõik alliansi liikmesriigid peavad endiselt tähtsaks kahe ja poole aasta eest antud lubadust suurendada kaitsekulutusi.

Stoltenberg ütles Brüsselis NATO peakorteris pärast välisministrite kohtumist, et kõik liitlased mõistavad õiglase koormajagamise tähtsust.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Ühe võimalusena selleks arutasid välisministrid nn riiklikke plaane, mis hõlmaksid kaitse-eelarve suurendamise kõrval ka kaitseinvesteeringuid ning vägede saatmist alliansi operatsioonidele.

“Mõned riigid on sätestanud kaitsekulutuste suurendamise kahe protsendini SKP-st seadusega, teised seda ei tee, ent on lubanud kaitse-eelarvet suurendada,” lausus peasekretär pressikonverentsil. “Rumeenia on teatanud, et saavutab eesmärgi sel aastal. Läti ja Leedu on teatanud, et teevad seda järgmisel aastal.”

USA välisminister Rex Tillerson kutsus varem liitlasi NATO-s esitama mais peetaval tippkohtumisel kaitsekulutuste suurendamise plaanid.

Stoltenbergi sõnul arutelud konkreetsete plaanide üle, kuidas iga liikmesriik kaitsekulutusi tõsta kavatseb, NATO-s käivad.

NATO liidrid leppisid 2014. aasta Walesi tippkohtumisel kokku peatada kaitsekulutuste vähendamine ja liikuda kaitse-eelarve suurendamise poole kahe protsendini SKP-st. Praegu täidavad 2 protsendi eesmärki viis liitlast: USA, Suurbritannia, Kreeka, Poola ja Eesti.

NATO tippkohtumine peetakse Brüsselis 25. mail. Stoltenbergi sõnul keskendub tippkohtumine transatlantilise sideme tugevdamisele läbi õiglase koormajagamisele ning sellele, mida NATO saab täiendavalt teha terrorismi ja stabiilsuse siirmise vallas.

NATO peasekretäri sõnul rõhutas Tillerson USA pühendumust alliansile ning liitlaste kaitsmisele, ent rõhutas õiglase koormajagamise tähtsust. “See ei ole vajalik selleks, et USA-le meeldida. See on tähtis meie liidu jaoks.”

Rääkides suhetest Venemaaga, sõnas Stoltenberg, et tõsiseltvõetav heidutus ja kaitse on heaks aluseks dialoogile Venemaaga. “Eilne NATO-Vene nõukogu oli selge näide dialoogist,” ütles ta.

Ukraina teemal rääkides rõhutas Stoltenberg, et ainus viis Ukraina-Vene konflikti rahumeelseks lahendamiseks on läbi Minski lepete täitmise. “See peab algama relvarahust kinnipidamisest, mille eeltingimus on täieliku liikumisvabaduse tagamine OSCE vaatlejatele, et nad saaksid kontrollida relvarahu püsimist ja raskerelvade äraviimist.”

NATO liikmesriigid lubasid jätkata Ukraina toetamist, sõnas ta. “Kuue toetusfondi kaudu oleme eraldanud 35 miljonit eurot, pakkudes väljaõpet ja nõustamist kuni 2000 tsiviil- ja sõjalisele ametnikule. Harkivis avatakse täna taastusravikeskus Ukraina sõjaväelastele, mida on rahastatud NATO fondist. Mitu NATO liikmesriiki teatas kavatsusest anda Ukrainale laskemoonalaoplahvatuse järel abi.”

Peasekretär rõhutas ka Ukraina reformide jätkumise tähtsust, sõnades, et kaasaegne ja hästi toimiv Ukraina muudab riigi vastupidavamaks välisele mõjutamisele.

Välisministrid leppisid kokku, et NATO jääb Lääne-Balkanil aktiivselt tegutsema, ütles peasekretär. “Montenegrost saab NATO 29. liige ning ma tervitan liitumislepingu ratifitseerimist USA senatis. Montenegro liitumine tugevdab stabiilsust Euroopas ning ma kutsun ratifitseerimisprotsessi juunis lõpule viima,” lausus Stoltenberg.

Peasekretär ütles terrorismivastasel võitlusel peatudes, et NATO aitab tagada naabruses stabiilsust. Ta mainis toetust Liibüa ühtsusvalitsusele, Iraagi julgeolekujõudude koolitamist ning operatsioone Kosovos ja Iraagis. “NATO loob Napoli ühendväejuhatuses stabiilsuse siirmise sõlmkeskuse. Lisaks otsustasid NATO liikmesriigid alustada Iraagi sõjameedikute koolitamist ning Iraagi tankide ja sõjamasinate hooldamist,” ütles ta.

Stoltenberg ütles vastuseks ajakirjaniku küsimusele ligi 200 ajakirjaniku kohta, kelle Türgi võimud on vangi saatnud, et NATO liikmesriike seovad ühised väärtused. Türgi on NATO liikmesmaa, keda kaos Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas on kõige tõsisemalt puudutanud, sõnas ta.

Türgile on saanud osaks Islamiriigi rünnakud ning riigis leidis aset nurjunud riigipööre. “Türgil on õigus ennast kaitsta ning mõista õigust nurjunud riigipöördega seotud inimeste üle,” lausus ta. “Aga see peab toimuma õigusriigi raamides.”

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused