23.03.2018
Andrej Babiš
Tšehhi peaminister Andrej Babiš ei jaga Saksamaa kantsler Angela Merkeli ja EL-i poliitilise eliidi arusaama nn solidaarsusest migratsiooniküsimuses. Babiš leiab, et probleemiga tuleks tegeleda palju aktiivsemalt väljaspool Euroopat.
Ajalehele Die Welt antud intervjuus leiab Tšehhi peaminister, et kvoodimigrantide vastuvõtmise sidumine EL-i eelarvega ei ole mingi lahendus. „Me [Tšehhi] oleme kahtlemata solidaarsed. Toetame lahendust migratsioonikriisiga tegelemiseks väljaspool Euroopat. Neli Visegradi riiki [Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari] otsustasid just eraldada selleks 30 miljonit eurot, Tšehhi osa on 8,7 miljonit,“ selgitab Babiš. Lisaks on Tšehhi saatnud Ungari, Sloveenia ja Bulgaaria piiridele appi oma politseinikke.
Babiši leiab, et järgmine samm migratsioonikriisiga tegelemisel peaks olema Itaalia teekonna sulgemine. „Hiljutised valimistulemused Itaalias näitasid selgelt, kui suure probleemiga on tegemist. Euroopa peab oma välispiire kaitsma. Ja me peame aitama inimesi Süürias või mujal koha peal. Meil on vaja uut Marshalli plaani. Ja migratsiooni osas on meil ka piisavalt eeskujusid näiteks Kanada ja Austraalia näol. Ainult et Euroopas ei tööta kõik veel päris nii,“ ütleb Babiš.
Tšehhi peaministri jaoks oli algusest peale selge, et migratsioonikvootide kehtestamine ei hakka toimima: „Kvoodid lõhestavad Euroopat. Sellest on kahju. Meil [Tšehhil] on lihtsalt hoopis teistsugune migratsiooniajalugu.“
Babišele ei meeldi sugugi ka sildistamine à la: Tšehhi ainult saab EL-ist, aga vastu ei anna midagi (st keeldub migrantide vastu võtmisest kvootide alusel). Tšehhi peaminister toonitab, et nii see kindlasti ei ole. „Meie riigist liiguvad igal aastal kümned miljardid eurod dividendina välja just neisse riikidesse, kust Tšehhisse investeeringuid on tehtud. Ja nad teevad siin head äri. Sageli tulevad investeerijad just neist riikidest, kes meile solidaarsuse puudumist ette heidavad,“ selgitab Babiš. „Ei tohi jälle juhtuda nii, et EL sõidab meist põgenikeküsimuses lihtsalt üle. Sellel oleksid katastroofilised tagajärjed,“ lisab ta.
Euroopa integratsiooni kohta arvab Babiš, et Prantsusmaa, Saksamaa ning teised suured EL-i liikmesriigid peavad hakkama tõsiselt arvestama ka väiksemate liikmesriikide arvamusega. Samuti ei usu Babiš, et eurotsooni liikmed oleksid kuidagi paremas seisus kui eurotsooni mitte kuuluvad riigid. „Kui siin räägitakse nn kahekiiruselisest Euroopast, siis küsin ma alati, kuidas seda kiirust ikkagi mõõdetakse? Tšehhil on praegu suurepärane kiirus. Vaadake meie võlaseisu, meie eelarvet, meil on EL-i kõige madalam töötuse määr ja pea kõige suurem majanduskasv,“ ütleb Babiš. Ta leiab, et tšehhi kroonil on suured eelised. Tšehhi pangad on likviidsed, eurotsoonil on aga probleem Kreeka ja Itaalia võlgadega. „600 miljardit eurot kirjutatakse halbade laenude tõttu korstnasse. See näitab, kui hädasti eurotsoon reformimist vajab. Tegemist peaks olema majandusprojektiga, kuid see on hoopis poliitiline projekt,“ kritiseerib Babiš.
Küsimuse peale, kas Tšehhi on valmis pärast Brexitit EL-i eelarvesse rohkem maksma, vastab Babiš, et nad on valmis selleteemaliseks aruteluks. Samuti mõistab Babiš, et Tšehhi hakkab edaspidi saama EL-i struktuurifondidest vähem raha. Kuid samas leiab ta, et praegune süsteem ei ole ka väga hea. Praegu saab küsida raha sageli projektide jaoks, mida tegelikult üldse vaja ei ole. „Meil on vaja raha investeeringuteks. [–] Oleks hea, kui saaksime ise otsustada, mida me vajame ja mida mitte. Siin sooviksime omada suuremat mõju ja vähem Brüsseli dikteerimist,“ on Babiši arvamus.
Allikas: Die Welt
Refereeris Triin van Doorslaer