Tšetšeenia eksiilminister: Maailm ei vaja meie kannatusi

ichkeria_by_tschetschenien-d8d3bwi

Taanis elav Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi eksiilvalitsuse välisminister Usman Ferzauli andis intervjuu veebisaidile ChechenCenter, kus ta muu hulgas kommenteerib osa tšetšeeni mässuliste hiljutist truudusvannet Islamiriigile.

ChechenCenter: Usman Ferzauli, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi välisminister – palun kommenteerige uudiseid meedias sellest, et Islamiriik on välja kuulutanud Kaukaasia provintsi. Mõned kommentaatorid on öelnud, et Kaukaasia Emiraadiga ei saanud enam Läänt hirmutada, nii et Vene eriteenistustel tuli käsile võtta uus projekt, toomaks maailma rohkem hirmu tšetšeenide ja kaukaaslaste vastu. Kas te olete sellega nõus? Mis on teie nägemus sellest?

Usman Ferzauli: Tšetšeenia rahvas on teadlik kõigist “Vene tsivilisatsiooni” hüvedest sellest hetkest alates, kui esimene Venemaa sõdur meie maapinnale astus. Ja meie võitlus kestab nendest ajaloolistest päevadest saadik.

Isegi kogu islamimaailmaga meie ümber jätkasid tšetšeenid oma võitlust üksinda. Nii möödus Esimene Tšetšeenia sõda, mille jooksul me ei kuulnud üheltki islamimaalt isegi mitte Venemaa brutaalsuse hukkamõistmist. Isegi Araabia Liiga ei teinud katsetki Venemaad kritiseerida!

Tšetšeeni ühiskonda löödud lõhede tõttu, mille taga olid tuntud isikute vastikud ambitsioonid, kaotasime me Teise Tšetšeenia sõja. See oli esimesest vägivaldsem ja kaotused olid suuremad. Mõned läksid üle vaenlase poolele ja tegid sellega oma kaasmaalaste olukorra raskemaks. Mõned lahkusid võitlusest väga erinevatel põhjustel. Kümned tuhanded võeti vangi, kõige tublimad ja õilsamad mehed. Sadadest tuhandetest said põgenikud üle maailma. Aga nii paljud sõdurid hukkusid, ja sõda venis nii pikaks koos isolatsiooniga välismaailmast. Meid jäeti maailma poolt täielikku sõltuvusse agressori meelevallast. Ja välja arvatud mõnikümmend vabatahtlikku, ei tulnud keegi meile appi.

Oleks õiglane küsida: pooleteise miljardi moslemi, rahvusvaheliste organisatsioonide ja tuhandete inimõigusliikumiste silma all – miks kaotas meie rahvas Venemaa agressiooni tulemusena 25% oma inimestest? Miks meid ei ole tunnistatud sõjakuritegude ohvriks? Miks neid sõjakuritegusid ei uurita? Vastus on lihtne: maailmal ei ole seda vaja.

Vastamisi seisavad kaks poolt: Venemaa ja Lääs. Algul saadeti kõik humanitaarkonvoid Tšetšeeniasse selleks, et meie rahvast toita, et me ei kaotaks lootust ja jätkaks võitlust. Samal ajal kuulsime Läänest vaid nõrka kriitikat.

Teate, mida meilt siin Läänes kõige rohkem küsiti? Meilt küsiti kogu aeg: kui kaua te veel võidelda jaksate? Osa naiivseid inimesi vastas otse: nii kaua, kui vajalik. Aga eurooplastele ei tohi niimoodi vastata, sest see on kõige salakavalam küsimus. Seda küsimust tuleb näha Lääne poliitika kontekstis ja seal tähendab see: kui kaua te veel jaksate Venemaad teistest geopoliitilistest probleemidest kõrvale juhtida?

Ma ütlen, jäämata tagasihoidlikuks, et tšetšeenid on maailma ümberkujundamisel mänginud väga olulist rolli. Juba teadmine, et tšetšeenid hoidsid kinni Vene armee põhijõude, aitas edasi minna NATO laienemisega itta. Aga ma julgen ka väita, et kui tšetšeenid poleks nii kaua vastu pidanud, seisaks Gruusia–Türgi piiril endiselt Vene piirivalvurid. Nagu ka Ukraina ja Poola piiril. Kõik see tundub uskumatu, aga pange tähele, paljud maad ja rahvad peavad veel avastama tšetšeenide positiivse rolli uues maailmakorralduses.

Mis puudutab teie küsimust tšetšeenide rolli kohta Kaukaasia Emiraadis ja Islamiriigis ning võimalikes tulevikustsenaariumides, vastan ma väga lühidalt. Meil pole absoluutselt mingit kahtlust, et mõlemad – nii Kaukaasia Emiraat kui ka Islamiriik, loodi algul (Vene) käpiknukkude poolt.

Kommentaarid