Tulistamised Euroopas sagenevad, aga terrorismi selles näha ei taheta

Austria pealinnas kõlasid taas lasud.

Kuidagi kummaliseks muutuvad meediakajastused: Lääne-Euroopas kõlavad lasud, välguvad noad, surevad inimesed, aga esmane diagnoos kõlab ikkagi – politsei seost terrorismiga ei näe.

Austria pealinnas Viinis leidis reedel aset vahejuhtum, mille käigus tulistas seni tabamata kurjategija kaht inimest, kellest üks suri. Politsei on alustanud tulistaja tabamiseks suuroperatsiooni.

Viini politsei pressiesindaja selgitas hiljem, et juhtum pealinna populaarses restoranis tundub olevat plaanitud atentaat, mitte juhuslik massitulistamine. Samuti kinnitas politsei, et seos terrorismiga on välistatud ning ohtu juhtumiga mitte seotud inimestele ei ole, vahendab ERR.

Terrorismi eitamine on esimene asi, mida ametlikud kanalid ette võtavad. Tegu on ilmselge katsega võtta maha löök immigratsioonilt, pagulastelt, moslemitelt ja kõigilt võõrastelt. Liidukantsler Sebastian Kurzi valitsus on asunud küll immigratsiooni kõvasti piirama, kuid poliitkorrektsuse tõbi on ühiskonnas veel kõvasti sees, president Alexander Van der Bellen aga on paduglobalist.

Kuritegevus on muidugi ka paha, aga ikkagi annab Lääne-Euroopa valitsustele võimaluse migrandid ja kohalikud ühte patta toppida. Üheks “vabanduseks” on saanud see, kui vägivallatseja on kodanik ja asukohariigis sündinud, kuigi migranditaustaga – “see pole migrant, see on meie inimene”! Aga ei ole, ta on võõras, kes pole suutnud juuri võõrasse pinnasesse suruda!

Rootslased juba küsivad sarkastiliselt: kas viikingite aeg on tagasi tulnud, et põlisrootslased nii agressiivseks on läinud? Aga asi on selles, et ametlik võim räägib granaadiplahvatuste taustal vaid kuritegevuse kasvust mingitel müstilistel põhjustel, kuigi on teada, et 90% kuritegude taga on sisserändajad. Kurjategijad ei karju iga kord “Allahu akbar!”, aga ikkagi on nad Skandinaavias võõrad, kes on võimetud uuel “kodumaal” kohanema.

Nii on lood ka mujal Euroopas. Võib-olla polegi iga pussitamise ja tulistamise taga terrorist, kuid üldjuhul on on tegu välismaalastega. See annab riigivõimule laveerimisruumi, nagu oli Strasbourgi tulistaja puhul – väideti, et Põhja-Aafrikast küll, aga mitte terrorist, vaid tavaline kurjategija. Peaasi, et keegi ei saaks migratsioonipoliitikat rünnata!

Olgu tulistaja või pussitaja terrorist, kurjategija, vaimuhaige või purjus, turvalisus on Lääne-Euroopast kadunud siiski pärast seda, kui migratsioonile piirid avati. Noaga vehivad ja päästikule vajutavad muidugi ka põlisrahvaste esindajad, aga võõrasteta oleks kuritegude protsent väga kahvatu.

Soome televisioonis kohtusid sotsiaaldemokraadist parlamendisaadik Eero Heinäluoma ja Põlissoomlaste erakonna esimees Jussi Halla-aho. Jutt keerles muidugi Oulu vägistamisjuhtude ja üldse immigratsiooni ümber. Kui Heinäluoma oli mitu korda korranud, et ka Soomes esineb perevägivalda, vägistamisi ja muudki kuritegevust, sai Halla-ahol lõpuks villand, ja ta nentis rahulikult, et Soomes esineb tõepoolest kuritegevust, kuid raske on taibata, miks seda peab välismaalt juurde tooma.

Siit koorubki tõde – kuritegevus on Euroopas alati olnud, aga viimastel aastatel on seda massiliselt juurde imporditud. Migrandid on kaasa toonud oma kombed, oma vastuolud, oma konfliktid, ja kindlasti on nad ka põlisrahvad oma vägivaldsusega stressi viinud – sellelt pinnalt on nii terrorismil kui kuritegevusel tohutult kasvupinda, rääkimata olmekonfliktidest. Kaua põliselanikudki vastu peavad, kui võõrad ülbitsevad, vägivallatsevad ja kodudest turvalisuse ära viivad?

Loe ka: Rootsi poliitkorrektne kuritegevusuuring – mida on Eestil sellest õppida?

Kommentaarid