19.03.2020
Koroonaviirus mõjutab nüüd ka olukorda Kreeka-Türgi piiril.
Kui veel mõne nädala eest tundus, et migrantide hordid murravad jõuga Euroopasse sisse, siis nüüd sulges koroonaviirus ise rändeteed kontinendile.
Türgi teatas kolmapäeval, et suleb keskööst alates oma maapiiri ja raudteeühenduse Kreeka ja Bulgaariaga seoses uue koroonaviiruse puhanguga, teatas uudisteagentuur Dogan viitega siseministeeriumi kolmapäevasele korraldusele.
“Maapiiri ja raudtee väravad suletakse sisenemistele ja väljumistele täna alates kella 21.00-st GMT (Eesti aja järgi kell 23.00),” öeldi teates. Põgenikke on juba mitme päeva jooksul piirilt minema veetud.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan avas eelmisel kuul Türgi piiriväravad põgenikele, et need suunduksid Euroopasse. See tekitas vastuseisu Euroopa Liidu, eriti Kreekaga.
Türgis on kolmapäevase seisuga registreeritud 98 uude koroonaviirusesse nakatumist. Üks haigestunu on surnud, kirjutab BNS.
Nii tegi üks ohtlik haiguspuhang seda, mida Euroopa Liit ei suutnud (ega tahtnudki). Jääb loota, et piirid sulgenud Euroopa jääb migrantidele nüüd meelde kohana, mis neid tõrjus – Merkeli üleskutsest saati arvati massiliselt, et nad on teretulnud – ja tung äraütlevasse Euroopasse peatub lihtsast teadmisest, et võõraid sinna ei oodata, nagu Kreeka nädalaid jõuvõtetega tõestas (vastusena migrantide vägivallale).
Kuigi paljud Euroopasse pürgijad olid tõesti sõjapõgenikud (enamik eelistas siiski Türgis kojupääsu oodata), haaras migratsioon ju tegelikkuses palju neid, kes olid lihtsalt heaolupõgenikud – näiteks arvukad tulijad Pakistanist, Eritreast, Marokost ja Sahara-tagusest Aafrikast. Koroonaviirus näitab, et massimigratsioon tähendab ka haiguste suuremat levikut – Lääne-Euroopa ei taha siiani eriti rääkida, mis haigused massiränne Vanasse Maailma tagasi tõi.
Ilmselt jääb sel suvel ka Vahemeri põgenikepaatidest ja inimsmugeldusalustest tühjemaks – isegi vabaühendused ei soovi ehk oma liikmete nakatumist. Koroonaviiruse kogu negatiivsuse juures on sel ka häid külgi ja üks neist on rände lõpetamine – maailm peaks vaeseid riike aitama nende kodumaal (kuivõrd seda majanduskriisis ja kallite kliimameetmete tõttu üldse enam teha saab).
Viimased uudised ütlevadki, et Saksamaa loobus esialgu pagulasprogrammidest (kuigi kavatseb neid jätkata) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus hoiatas kolmapäeval Aafrika riike, et need peavad ärkama ja valmistuma halvimaks.
Euroopa saab nüüd mõnda aega rändesurvest puhata ja näiteks Kreeka oma migrante täis saarte probleemid kuidagi ära lahendada – ja mõistuse pähe võtta, et massiränne enam ei korduks.