Üha enam soomlasi soovib nime vahetada – põhjuseks “rahvusvahelistumine” ja identiteedi muutus

Meie põhjanaabrite ühiskond muutub rahvuskesksest multikultuurseks ja paljudele ei sobi enam soomepärane nimi – see tähendab ka soome-ugri kultuuriruumi väljavahetamist millegi ähmasema vastu.

Soomes on varasemate aastatega võrreldes hakatud üha enam esitatama nime muutmise taotlusi. Osalt on põhjuseks ilmselt 2019. aasta algul kehtima hakanud ees- ja perenime seadus, arvas digi- ja rahvastikuameti projektijuht ja jurist Laura Mattila.

Uus seadus arvestab varasema nimeseadusega võrreldes paremini rahvusvaheliseks muutuva keskkonna ja sooidentiteediga seotud nimemuutmistega. Näiteks seksuaalvähemuste- ja transsooliste õiguste eest seisev Seta märkis mullu, et on nimeseaduse muudatustega rahul, sest eesnime määratlemine on varasemast laiem.

Mattila sõnul tehti Soomes mullu pea 15 000 ees- ja perekonnanime muutmise taotlust, millest umbes 70 protsenti olid seotud perekonnanimega. See arv ei sisalda abiellumisel toimunud nimevahetust. Mattila sõnul lükatakse umbes viis protsenti nimemuutmise taotlustest tagasi.

Aastal 2019 tehti pea viiendik eesnimemuutmise taotlustest alaealistele. Enim sooviti muuta alla aasta vanuste ning 15-17-aastaste eesnimesid. 15-17-aastastel noortel on õigus ise nimemuutust taotleda.

Taotluses pole vaja selgitada nimemuutmise põhjust, kuid aeg-ajalt seda siiski tehakse. “Osa taotlejaist soovib nime, mis sobib paremini nende identiteediga,” lausus Mattila.

Perekonnanime vahetamise põhjusena on mainitud soovi võtta pärast lahutust tagasi endine perekonnanimi või see, et soovitakse täiesti uut uudisnime. Uudisnime all peetakse silmas nime, mida pole rahvastikuregistri andmeil ühelgi teisel elus oleval inimesel.

Nimekomisjon sai mullu 780 hinnangu andmise taotlust. Suurem osa palvetest puudutab perekonnanime muutust, lausus komisjoni sekretär Joanna Grandell.

Kõige rohkem arutab komisjon uudisperekonnanimesid. Näiteks mullu oli 780 taotlusest 600 seotud uudisperekonnanimedega, lausus Grandell. Uudisperekonnanime soovitakse Grandelli sõnul võtta elumuutuste käigus, abiellumisel, kooselu lõppemisel või näiteks seoses lapse sünniga.

Nagu muudki nimemuutused, on ka uudisperekonnanime taotlemine Soomes viimastel aastatel sagenenud. Selle põhjuseks on Grandelli sõnul osaliselt rahvusvahelistumine, muudatused perekondade struktuuris ning üldine soov võtta erilisemat nime.

Soomlased on hakanud oma rahvust ja päritolu häbenema – kahjuks vasakliberaalse ühiskonna tulem just selline. (STT-BNS-UU)