Ühe müüdi lõpp – Euroopa vaktsineerib võimaluste järgi, mitte Euroopa Komisjoni käsu peale

Kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ühtsuse näitamiseks alustama vaktsineerimist koroonaviiruse vastu kõik koos  27. detsembril 2020, siis tekitas see pigem umbusku – ühed uskusid, et sellega tahab von der Leyen näidata Euroopa Komisjoni võimu, teised aga arvasid, et haigust tuleb tõrjuda kohe, kui on võimalus, mitte aga teha seda poliitilise kampaania korras.

Esimesena näitas hoolimatust sellise üleskutse vastu Ungari, kes alustas vaktsineerimisega juba 26. detsembril – ilmselt oli selles lisaks vajaduspõhisusele ka oma sõnum Ungarit ja Poolat pidevalt kiusavale Euroopa Komisjonile.

Holland aga alustas kolmapäeval viimase Euroopa Liidu riigina koroona vastu vaktsineerimist ja tegi esimese süsti hooldekodutöötajale. Hollandi valitsust kritiseeritakse Pfizer/BioNTechi vaktsiini väljajagamisega viivitamise pärast, nende vaktsineerimisprogramm käivitus peaaegu kaks nädalat pärast seda, kui esimene vaktsiinipartii 27. detsembril EL-i jõudis. Suurbritanniast ollakse maas peaaegu kuu. Algus toodi isegi kahe päeva võrra ettepoole võrreldes algselt kavandatud 8. jaanuariga.

Tegelikult pole asi mitte sedavõrd alustamise aegades, kuivõrd just poliitilises tähenduses – EL-i kahe liikmesriigi, esimese ja viimase, vaktsineerimise alustamise aegade vahel on kümme päeva, ja kuigi Hollandis oleks see asi võinud tõepoolest varem pihta hakata, näitab see, et pandeemia vastu võitlemises ei saa ega tohigi kasutada poliitilisi kampaaniaid. Seda kasvõi Euroopa Komisjoni enda huvides – selgus ju, et EL-i ühtsus ikkagi ei tööta tema käskude alusel.

On millised organisatoorsed probleemid EL-i liikmesriikidel on, vaktsineerimisega tuleb alustada võimalikult ruttu ja vastavalt võimetele, mitte käsku oodates. Euroopa Komisjoni katse viia EL-is sisse käsumajandus aga kukkus läbi, nagu oli olematu ka Brüsseli valmisolek pandeemia saabumisel, mistõttu kõik hakkasid omal käel tegutsema.

Euroopa Komisjoni president von der Leyen tunnistas euroliidu saamatust ja vabandas Itaalia ees