Ühest raportist, mis jääbki raportiks – soolisest ebavõrdsusest

Kuni Läänes mosleminaiste õiguste eest ei võidelda, jäävadki nood selfisid viimse piirini kaetult tegema.

Kuni maailma probleeme vaadatakse läbi vasakliberaalse ideoloogia, soolises ebavõrdsuses muutusi ei tule.

Ligi 40 protsenti maailma naistest ja tüdrukutest elab riikides, kus soolise võrdsusega on lood äärmiselt kehvad, ütleb laste õiguste organisatsioon Plan värsketele andmetele tuginevas raportis.

Soolise võrdõiguslikkuse seisukohast on olukord parim Taanis, teisel kohal on Soome. Järgnevad Rootsi, Norra ja Holland.

Kõige vähem said uuringus punkte Niger, Jeemen, Kongo Vabariik ja Kongo Demokraatlik Vabariik. Pingerea lõppu jäänud riigid on kannatanud viimastel aastatel rahutuste ja konfliktide all.

“Tüdrukute halb olukord on meie aja suurim inimõigusrikkumine. Maailm ei saa endale lubada tüdrukute ja naiste potentsiaali raiskamist,” ütles Plani Soome peasekretär Ossi Heinänen.

Statistika näitab, et 1,4 miljardit naist ja tüdrukut ehk ligi 40 protsenti kogu maailma naistest ja tüdrukutest elab riikides, kus sooline võrdsus on iseäranis halval järel. Veel 1,4 miljardit elab lihtsalt halva sugude võrdsuse olukorraga maades.

Vaid kaheksa protsenti maailma naistest ja tüdrukutest elab riikides, kus sooline võrdsus on hea. Väga heaks ei tunnistatud ühtki riiki. Uuringuga hõlmatud 129 riigis elab 95 protsenti kogu maailma naistest ja tüdrukutest.

Naiste õigustega on lood halvasti peamiselt islamiriikides, kus nende positsioon on usulistel ja traditsioonilistel põhjustel madal, aga ka näiteks hinduistlikus Indias ja mujalgi. Seega on soolise ebavõrdsuse taust sageli usuline, kuid lääneriikide poliitkorrektsus ei luba seda tunnistada. Vastupidi, Euroopasse saabunud mosleminaised ei saa kasutada eurooplannadega võrdseid naiste õigusi, sest moslemikogukonnad on Lääne-Euroopas suured ja neis kehtivad migrantide kodumaa reeglid.

Nii jätkub Suurbritannias, Soomes, Rootsis ja mujal Lääne-Euroopas naiste suguelundite sandistamine ja rindade taandarendamine, toimuvad aumõrvad ja naised käivad kinnises islamiriietuses. Lääne feministid on loobunud nende naiste eest võitlemast, sest meestekeskne ja vägivaldne islam ei luba neid lihtsalt oma keskkonda. Aktiivsemad islami keskaegsete traditsioonide vastu võitlejad saavad sellelt samalt liberaalselt ühiskonnalt islamofoobi sildi külge.

Somaali päritolu Rootsi naisõiguslane Mona Walter väidab näiteks, et ka Somaalias on naistel lihtsam elada kui Rootsi moslemikogukondades.

Kuni Lääne liberaalne ühiskond kasutab maailma probleeme ideoloogilistel eesmärkidel, ei muutu mitte midagi paremaks. Soolise ebavõrdsuse puhul tuleb kas toetada kristliku taustaga Euroopa demokraatlikku suhtumist naistesse ja kritiseerida avalikult neid kultuure, kes naistele õigusi ei luba, või ei saavuta naised kunagi kogu maailmas võrdseid õigusi.

Kommentaarid