Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Üksik kaamel Palmyras

-
22.05.2015
kaamel

Täna võime uudistest lugeda, kuidas Islamiriigi terroristid on vallutanud iidse Palmyra linna Süürias. Me näeme, kuidas paljud Euroopa poliitikud ja peavooluajakirjanikud on mures, et džihadistid hävitavad Palmyra. See varemetes linn oli kunagi üks antiikmaailma keskusi. Islamiriigile poleks see esimene kord kultuurimälestisi hävitada.

Kuid need emotsioonid on kahepalgelised. Paljud, kes nüüd näivad kultuuriväärtuste hävitamise pärast mures, on tegelikult olnud Islamiriigi ja teiste terroristide ideoloogilisteks teenäitajateks Süürias ja Iraagis. Nad andsid hagu neile äärmusliikumistele, toetades niinimetatud “Süüria revolutsiooni”.

Islamiriik teeb lihtsalt seda, mille jaoks ta on loodud. Ta järgib oma instinkti selles maailmas. Tsivilisatsiooni hävitamine, tervete riikide lammutamine, kõigi “korda” ja maist hierarhiat esindavate inimeste tapmine on vaid osa sellest. Süüria riik on kodusõja algusest peale olnud killustatud.

Võime uskuda, et Süüria kodusõda ei oleks sellist kuju võtnud, kui lääneriigid ei oleks sealseid mässulisi relvadega ja rahaliselt aidanud. Kuid tegu ei ole lihtsalt Lääne viperusega. Et Lääne toetatud terroristid on alustanud just kultuuripärandi hävitamisega, on omamoodi väga valusal kombel irooniline.

Et võit oleks täielik, tuleb hävitada vaenlase kultuuriline, ajalooline, usuline ja rahvuslik pärand. Need on iidsed tõed. Nende vahenditega lõigatakse vallutatud ala elanikud ära oma ajaloolisest, kultuurilisest ja religioossest identiteedist.

Täpselt see on ka progressivistliku liberaalse Lääne ideoloogia. Nad teevad Euroopas sedasama. Siin muidugi teiste meetmetega, “pehme jõuga”. Vasakliberaalne peavool eitab meie rahvuslike identiteetide tähtsust ja olemasolu. Nad räägivad ülikoolides, et kõik, millel on sisu, on “sotsiaalne konstruktsioon”. Nad lammutavad rahvusi, nad lammutavad perekonda.

Alles jääb vaid globaalne tarbimisühiskond – nagu üksik kaamel Islamiriigi hävitatud monumentidel, kõnniks meiegi siis oma purustatud, demoniseeritud, mälust kustutatud identiteetide varjudel.