Üle 40 aasta Belgias elanud Tamara Jegorov pages moslemite eest Eestisse tagasi

Maailm, Varia,
- Updated
©Erakogu.
Tamara Jegorov Antwerpenis ilsamivastasel meeleavaldusel.

Eestist pärit kunstnik ja ajakirjanik Tamara Jegorov põgenes 1976. aastal okupeeritud Eestist abiellumise teel Läände ning paar aastat tagasi oli ta sunnitud moslemiste pealetungi pärast sünnimaale tagasi põgenema.

Üle 40 aasta Belgias elanud ja seal aktiivselt islamivastastes liikumistes osalenud Tamara Jegorov ei saa rahu aga Eestiski – ta kardab migrantide pealetungi, mis Euroopa suunal taas alguse saanud, samuti kiusavad teda taga Vene häkkerid ja siinsed sallivuslased, kes lasevad pidevalt tema Facebooki postitusi blokeerida. Jegorov räägib, et ta on nagu elukutseline poliitpõgenik.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Antwerpenis elanud Jegorov kirjeldab Uutele Uudistele, kuidas ta on moslemite rünnaku alla sattunud juba algusest peale, kuid tänaseks on muutunud olukord täiesti väljakannatamatuks. Näiteks kõrgub ligi 700 000 elanikuga kunagises kaunis Belgia linnas praegu üle 60 mošee.

Pääses rünnakutest vaid koera abil

Jegorov meenutab, et juba 1976. aastal sattus ta olukorda, kui kari Maroko lapsi sülitas ta täis. Ta oli lihtsalt oodanud oma abikaasat, kes pidi ta auto peale võtma.

Aasta hiljem pildusid Türgi lapsed tema koerakutsikat kividega. „Kohalikud lapsed ei teinud iialgi midagi sellist, sest neile meeldisid koerad,” räägib ta. „Sain juba siis aru, et see elu ei saagi seal väga tore olema. Las need lapsed kasvavad, siis tulevad veel tõsised probleemid nendega.“ Koeri armastav Tamara Jegorov räägib, et kui ta käis ämmal külas Amsterdamis, tuli üks moslemi mees mošee lähedal ligi ja kurjustas, et ta ei saa seal koeraga jalutada, sest koer on räpane olend.

Need olid alles väikesed kokkupõrked, kuid aastad läksid ning üha enam nägi ta lehtedes sõnumeid kuritegusid, mille toimepanijad kandsid moslemi nimesid.

Järgmine suurem isiklik kokkupuude nendega oli 1999. aastal, mil moslemid varastasid ta auto: „Tulin õhtul kohvikust välja ning ei leidnud oma autot eest. Helistasin politseisse, neil oli juba teada, et sellise numbrimärgiga auto on varastatud, sest sellega oli tehtud pangarööv. Minu autoga sõideti läbi klaaside. Sain auto küll tagasi, kuid see oli rikutud, lisaks ka valge pulbriga koos, sest oli vaja näpujälgi võtta. Need poisid olid alaealised, pandi kinni, aga minu kahjusid ei kandnud keegi. Vanglast said nad peagi lahti ja üks neist läks uuesti röövima, ta lasti kohapeal politsei poolt maha.“

See kõik mõjus Tamarale väga valusasti, sest auto remont nõudis raha ning ta ei saanud isegi jõulude aeg Eestisse tulla, et oma vanemaid külastada. Ema oli halvatud ja väga ootas külla, isa aga ei saanud üldse aru, mis probleemid need seal kaugel on.

2000ndate aastate alguses hüppas jällegi üks moslem autosse, õnneks oli suur koer tagaistmel, kes kargas talle kallale. Igal pool käis naine väljas vaid oma koertega, kes on teda ka hiljem kaitsnud.

Sülitamised ja verbaalsed rünnakud olid täiesti tavalised. Teda on ka ähvardatud, et tal lõigatakse pea otsas ja visatakse kanalisse. Kusjuures kanalitest ongi tema sõnul väga palju laipu leitud.

“Probleem on seal ka selles, et liiga palju antakse moslemite tujudele ja soovidele järgi,“ lausub Jegorov, kes liitus Belgias islamivastaste organisatsioonidega ning on osalenud väga paljudel meeleavaldustel.

Paljudel puhkudel on nii Antifa kui ka moslemid neid meeleavaldusi rünnanud ning politsei pole kahjuks selle kõige ohjamisega toime tulnud.

Tamara Jegorovi sõnul ei julge kohalikud inimesed üldiselt väga oma vastumeelsust välja näidata, kuigi vaikides on moslemite pealetungi vastu.

Põgenes vihma käest, kuid sattus räästa alla

Nüüd, kui ränne on uue lainena tulvamas üle Türgi-Kreeka piiri, tuletab Jegorov meelde, et kuhugi pole kadunud ka põgenike tulv üle Vahemere. Kindlasti jõuab neid üha rohkem ka Eestisse.

Siin, Eestis, on Tamara Jegorovi Facebooki konto pealekaebuste tõttu korduvalt ajutiselt blokeeritud. Kusjuures ka selliste artiklite levitamise eest, mis Hollandis ja Belgias on täiesti lubatud.

„Kõige hullem ongi see, et ma põgenesin Belgiast Eestisse moslemite eest ja olen siin tagakiusatav eestlastest pealekaebajate poolt,“ kurdab Tamara Jegorov.

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused