05.11.2019
SSUDAN-CONFLICT-PEACE
Pole kahtlustki, et liberaaliks olemine kaotab reaalse mõtlemise – seda oma otsuste tagajärgede mõistmise mõttes.
Postimees kirjutab loo itaallannast abitöötajast Sabrinast, keda Lõuna-Sudaani sõdurid vägistasid 24 tunni jooksul viis korda. Selleks, et asi üldse kohtusse jõuaks, pidi ta naasma sündmuskohta, kus tunnistusi andma kutsutud sõdurid teda mõnitasid. Ometigi oli tema kannatuste hind naeruväärne – 4000 dollarit valuraha.
Lõuna-Sudaan on riik, mis iseseisvus alles 2011. aastal ja üsna peale seda puhkes tänaseni kestev kodusõda. Enne seda oli negroidne lõunaprovints sõdinud alates 1972. aastast iseseisvuse eest araabialiku Sudaani keskvalitsuse vastu. Seega 50 aastat puhast väikeste vaheaegadega sõdimist.
Aafrikas on selliseid riike palju, kus sõditakse mingis vormis aastakümneid: Kongo DV, Uganda, Mosambiik, Nigeeria, Mali, Tšaad, Etioopia, Eritrea, Somaalia, Mali jne – peaaegu kogu Aafrika. Ja see Aafrika paiskab oma põgenikke nüüd Euroopasse.
Kes on tulijad pidevalt sõdivatest riikidest? Sealt ei tule ega saagi tulla normaalseid inimesi, keda võiks sulandada euroopalikku keskkonda ja kes hakkaks siin väärtusi looma. Aafrika kodusõjad on sedavõrd brutaalsed, et sealt tulijad tuleks juba Liibüast koduteele suunata – tehku oma kodumaa korda, ja mitte matšeetedega päid, vaid näiteks suhkruroogu raiudes.
Tuhanded Kongo ja teistes sõdades vägistatud naised on ohvrid, kelle hingesid ei jõuaks Euroopa ka parima tahtmise juures elule turgutada. Meestest on suur osa tulnud konfliktidest, kus vägistamine ja tapmine on tavalised. Nemad põgenevad kodumaalt sageli karistuse eest ja neid näeb pidevalt Vahemerd ületavates paatides. “Sallivuslased” aitavad neil oma soovituste ja muu “abiga” ennast hädalistena tutvustada ja mõrvarid seavad ennast “pagulastena” Euroopas sisse.
Mis saab sedasi Euroopa turvalisusest? Sallivuslased räägivad kindlasti sellest, et inimestele tuleb anda võimalus, aga sõjas kalgistunud mehed pole selleks võimelised, vaid lahendavad ka siin probleeme vägivallaga. Teisi “aidates” loovutame oma naiste turvalisuse ja laseme ka Euroopasse sisse Aafrika vägistamiskultuuri või islami naisi alandava mentaliteedi. Miks me teeme seda meie Eesti naistele?
Eestis on juba suur Nigeeria kogukond, aga just seal sai alguse maailma brutaalseim islamirühmitus Boko Haram, kes peab praegugi islamistlikku kodusõda. Mis inimesi usume saavat aastakümneid sõdinud Kongost, kust tulevad uudised nii massivägistamistest kui ka kannibalismist?
Miks pidada migratsiooni heaks kiitvaid liberaale mõistuseta inimesteks? Sest Aafrika hädasid ei leevenda nad vähimalgi moel, küll aga võtavad Euroopa, sealhulgas Eesti ühiskonnalt viimasegi turvalisuse – teisi “päästes” hävitame enda!
Pildil: Lõuna-Sudaani ühe osapoole sõdurid – kui sõda vastaspoole kasuks kaldub, on need tapjad varsti otsaga Euroopas. Just selliseid on täis üle Vahemere tulevad paadid. (AFP/Scanpix)