10.09.2020
Lennukikandja Charles de Gaulle.
Samose saarel elav (Samose Loomekodu peremees) literaat Aldo Maksimov vahendab uudiseid Prantsusmaa ja Kreeka koostööst, mis tõotab otsustavalt muuta jõudude vahekord Vahemere idaosas, Egeuse meres.
Täna kohtuvad Korsikal Prantsusmaa ja Kreeka riigijuhid. Emmanuel Macron kutsus Kyriakos Mitsotakise kokkusaamisele, et rääkida läbi sõjalise abi sisu ja põhimõtted.
Kreeka jaoks on tegu kindlasti kogu veebruaris lahvatanud uue Türgi konflikti vältel olulisima päevaga, mis võib tagada Euroopa Liidu kagupiiril julgeoleku nii Türgi poolt ohustatud saartele kui kogu riigi terviklikkusele.
Kõlab uskumatult, aga teadupärast räägivad paljud Türgi poliitikud, sõjaväelased ja diplomaadid tõsimeeli nende Kreekale kuuluvate saarte (põlised Kreeka alad) tagasivõtmisest, mis neli ja pool sajandit kuulusid Ottomani impeeriumile.
Tänase kohtumise ametlike otsuste taga on ka konkreetsed sammud. See tähendab, et meedia valduses on info, kuid riigid seda veel ei kinnita.
Teada on, et räägitakse nii laevadest, lennukikandjast kui lennukitest. Nii et sellal, kui Venemaa müüb Türgile raketikaitsesüsteemi S-400, astub Prantsusmaa väga jõulise sammu, et muuta otsustavalt jõudude vahekorda Vahemere idaosas.
Tänasel kohtumisel on mitmeid diplomaatilisi eesmärke. Loomisel on esiteks kahe riigi vahel ühine julgeolekudoktriin. Osaliselt on see ka nurgakivi Kreeka-Küprose-Egiptuse-Iisraeli ning Araabia ÜE sõjalisele koostööpaktile.
Prantsusmaast on saanud Kreeka lähidasim liitlane kriisis ja sõjaohus Türgi vastu. Türgi kui ühe NATO riigi ähvardused teise NATO riigi suunal õõnestavad turvatunnet kogu piirkonnas ning mõistagi õõnestab see ka NATO solidaarsust.
Macron on olnud pea alati Reccep Erdogani suurimaid kriitikuid ning ta on teinud NATO-le ja Jens Stoltenbergile sellekohaseid etteheiteid. Macron on viidanud ka NATO “ajusurmale”. Macron ei mõista, miks Stoltenberg tolereerib Türgi agressioone.
Selle doktriini esimese ja võibolla peamise sammuna peaks Euroopas ainulaadne tuumajõul töötav lennukikandja Charles de Gaulle paiknema ümber Egeuse mere idaossa, mandrilavale, mida Türgi peab enda omaks. Seda uudist on Prantsuse võimud justkui juba kinnitanud.
Võimalik, et de Gaulle ongi juba teel. Prantsuse meedia kirjutas juba enam kui nädal tagasi, et de Gaulle väljub peatselt kodusadamast Toulonist ning liigub Egeuse merele täisvarustuses, lahinguvalmina.
Lisaks sellele käib jutt kahest mullu ehitatud Prantsuse mereväefregatist, mis on testimise lõppjärgus – “Alsace” ja “Lorraine”. FREMM fregattide liikumist pole Prantsusma kaitseministeerium veel kinnitanud. Need alused muu hulgas arendavad kiirust 27 sõlme.
Veel on kokkuleppe osaks 18 Dassault Rafale’ hävituslennukit. Need mitmekülgselt relvastatud hävitajad on mõeldud õhujulgeoleku tagamiseks, õhutõkestuseks, õhuluureks, lähiõhutoetuseks, laevade pommitamiseks ja tuumaheidutuse jaoks. Tippkiirus 1389 km/h, lennukaugus 3700 km.
Kui aga rääkida lennukikandjast de Gaulle, siis teist samasugust Euroopas, nagu öeldud, ei ole. Ta kannab 30 lennukit, 800 sõdurit ning 500 tonni varustust. Hind väidetavalt 1,3 miljardit.
On lisamatagi selge, et Prantsusmaa niisugused sammud muudavad oluliselt sõjalise jõu tasakaalu Egeuse meres. Taolist heidutust on sageli meeleheitel ning provokatsioonide ja manipulatsioonide ajel tegutsevale Türgi riigipeale hädasti tarvis, paraku.
Ühtlasi on see tõsine väljakutse Türgi laevastikule, kes on üle kuu aja ebaseaduslikult saatnud Oruç Reisi uurimislaeva, mis osaliselt Kreeka ja Küprose territoriaalvetest püüab leida gaasi- ja naftamaardlaid.
Seega – lennukikandja sõidab NATO-liikme vastu, kes on ähvardanud sõda teise NATO liikmega.
Mis juhtub järgmiseks Egeuse mere malelaual, nende sündmustega püüame teid UU portaali vahendusel igati kursis hoida.
Aldo Maksimov,
Samos, Kreeka
10. september 2020