15.12.2019
Kliimaleppe takerdumine tuletab meelde, et alustada tuleks kodumaise looduse säästmisest, mitte ülemaailmsest süsinikupaanikast.
ÜRO kliimakõnelused Madridis lõppesid pühapäeval tulemusteta ja läbirääkijad lükkasid ülemaailmse süsinikuturu üle otsustamise edasi järgmisse aastasse.
Kõnelused kujunesid küll ajaloo pikimateks, kuid sellest hoolimata tuli tähtsaim küsimus järgmise aasta Glasgow kohtumiseni edasi lükata.
Süsinikuturg kehtestab peamise kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi emissioonile hinna ning võimaldab riikidel ja firmadel kaubelda heitmelubadega, mida järkjärgult kärpides kannustataks kasutama vähem saastavaid tehnoloogiaid.
Euroopa riigid ja mitmed teised on seisukohal, et süsinikukrediidiga kauplemise tingimustes kokku leppimata jätmine on parem kui nõrk kokkulepe, mis võib kahjustada kümmekonda juba olemasolevat piirkondlikku kauplemismehhanismi.
Kaks nädalat kestnud läbirääkimistel globaalse soojenemise mõjude ja nendega toimetuleku üle võtsid delegaadid ligi 200 riigist vastu deklaratsiooni, milles nõuti suuremaid ambitsioone kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamises ja kliimamuutuse mõju alla kannatavate vaeste riikide aitamist.
Riigid leppisid Madridis ka kokku kiimamuutuse ees kõige kaitsetumatele riikidele kompensatsiooniks raha eraldamises. See on teema, mis puudutab eriti teravalt väikseid saareriike.
Kliimakõneluste lõpptulemus näitab, et kogu süsinikuneutraalsuse küsimus võeti ette üleöö ja hüsteeriaga ning veidi kainenedes on hakatud mõistma, et aastakümnete jooksul kuhjunud kliimaprobleemi ei saa lahendada kohe ja majandusi välja suretades. (BNS-UU)