30.07.2020
Migrandid Saharat läbimas.
Alljärgnev uudis peaks kõlama pealkirja all: lõpetage massimigratsiooni õhutamine ja aidake aafriklasi nende kodumaal – ÜRO paraku seda ei tee.
Tuhanded migrandid surevad läbi Aafrika rännates väärkohtlemise tõttu, öeldakse kolmapäeval avaldatud ÜRO raportis, millest selgub, et iga kuu hukkub teel keskmiselt 72 inimest.
Seni on tähelepanu pööratud peamiselt tuhandetele inimestele, kes surevad üle Vahemere Aafrikast Euroopasse pürgides, kuid värske raport näitab, et teekond Lääne- ja Ida-Aafrikast Vahemere äärde võib olla sama ohtlik.
Raporti pealkirjaga “Sel teekonnal ei hooli keegi, kas sa elad või sured” avaldasid ÜRO pagulasamet (UNHCR) ja Taani pagulasameti rändekeskus (MMC).
Enamik põhja poole teele asunud aafriklastest saab näha või tunda smugeldajate, inimkaubitsejate, erinevate võitlejate ja mõnikord ka riigi esindajate “kirjeldamatut julmust ja ebainimlikkust”, ütleb UNHCR.
2018. ja 2019. aastal suri teekonnal vähemalt 1750 inimest, mis teeb keskmiselt 72 inimest kuus. “See on põgenike ja migrantide jaoks üks ohtlikumaid teekondi maailmas,” öeldakse raportis.
UNHCR-i Kesk-Vahemere olukorra eriesindaja Vincent Cochetel ütles ajakirjanikele, et tegelik ohvrite arv on tõenäoliselt palju suurem. “See on kõigest jäämäe nähtav osa,” sõnas ta.
“Põgenike ja migrantide kogetav piinarikas väärkohtlemine teekonnal läbi mandri on jäänud liiga kaua nähtamatuks,” ütles ÜRO pagulasameti juht Filippo Grandi.
Raportis dokumenteeritakse tapmisi ja laialt levinud eriti jõhkrat vägivalda meeleheitel inimeste kallal, kes põgenevad sõja, vägivalla ja tagakiusamise eest, ütles ta.
Ligi kolmandikule rännakul hukkunutest saab saatuslikuks Sahara kõrb. Palju ohvreid nõuab ka sõjast laastatud Lõuna-Liibüa. Teine ohtlik marsruut kulgeb läbi relvakonfliktides Kesk-Aafrika Vabariigi ja Mali.
Kümned tuhanded põgenikud ja asüülitaotlejad Sahara-tagusest Aafrikast, ja Aasia migrandid on jäänud lõksu kaoses Liibüasse, kust algab enimkasutatav teekond üle Vahemere.
Paljud peab kinni Liibüa rannavalve ja nad saadetakse tagasi. Sel aastal on Liibüa rannikul peatatud üle 6200 põgeniku, keda hoitakse seejärel kinni kohutavates tingimustes, öeldakse raportis.
Kogu raport näib olevat kantud soovist tuua Aafrika Euroopasse ja on ilmselt osa projektist “Black lives matter”.
Kui jälgida Euroopasse jõudvaid aafriklasi, siis absoluutne enamus neist on noored sõjaväe-eas mehed, kes on ilmselt isegi süüdi Aafrikat haaranud kaoses.
Teine moment seisneb selles, et kõigil neil on raha, et maksta inimkaubitsejatele, sest omal jalal ikkagi läbi Sahara ei tulda.
Kolmandaks – Eesti missiooni Malis on õigustatud vajadusega inimkaubandust takistada, ja miks see Barkhane operatsiooni puhul siis nähtav pole? Pigem hoogustab Prantsuse koloniaalsõda Aafrikas sealset migratsiooni.
Ja neljandaks – milla läheb kohtu alla inimsusvastane Saksamaa kantsler Angela Merkel, kelle üleskutse tulla kõiki vastu võtvale Saksamaale hoogustas rännet?
ÜRO soigumine migrantide hukkumise üle on ilmselt osake rändepakti põhimõttest, kus ei mõelda mitte sellele, et inimesed ei peaks kodumaalt lahkuma, vaid sellele, et nad läheksidki rändeteele, maailma multikultipõrguks muutma.
(AFP-BNS-UU)