USA demokraadid sunnivad suuri tehnoloogiaettevõtteid veelgi rohkem sõnavabadust kärpima

USA demokraadid kutsuvad suuri tehnoloogiaettevõtteid üles veelgi rangemale tsensuurile. Vastasel juhul võib valitsus tulla välja omapoolsete ettekirjutustega. 25. märtsil toimunud kongressi arutelul, kus osalesid ka Facebooki, Google’i ja Twitteri juhid, nimetasid rahvaesindajad sotsiaalmeediaplatvorme „valeinfo ja äärmusluse“ levitajateks ning süüdistasid neid suutmatuses hoida olukorda kontrolli all.

„Meie riik upub sotsiaalmeedia kaudu levivasse valeinfosse,“ rääkis esindajatekoja liige ja kommunikatsiooni ning tehnoloogia komisjoni esimees Mike Doyle. „Minu arusaamist mööda on teie kõigi platvormid kahe näoga. Facebook koondab perekondi ja sõpru, kuid samas toimub seal igapäevaselt valge rahvusluse propageerimine. YouTube on koht, kus inimesed jagavad naljakaid videoid, kuid sealsamas jagavad videoid ka vaktsiinivastased, COVID-19 eitajad, Qanon vandenõuteoreetikute pooldajad ja lamemaalased. Twitter võimaldab sõpradel ja kuulsustel astuda iga inimese koju, kuid lisaks sellele on Twitteris holokausti eitajad, terroristid ja hullematki veel,“ ütles Doyle.

Põhiseaduse järgi ei ole võimalik Doyle’il kellelegi keelata propaganda tegemist ja ürituste organiseerimist, samuti ei saa ta takistada ameeriklasi avaldamast arvamust vaktsiinide vastu, seada kahtluse alla COVID-19 olemasolu või uskuda, et Maa on lame. Doyle nõustus ka, et platvormid on juba astunud samme sellise sisu eemaldamiseks, kuid kutsus neid üles olema veelgi rangemad. „Teil on võimalik võtta selline sisu maha, teil on võimalik piirata selle nähtavust, teil on võimalik asja parandada, kuid te olete otsustanud seda mitte teha,“ väitis Doyle.

Esindajatekoja liige Frank Pallone kutsus samuti üles koostama vastavat regulatsiooni. „On valusalt selge, et ei turg ega ka avalik surve sunni tehnoloogiaettevõtteid astuma agressiivsemaid samme valeinfo ja äärmusluse eemaldamiseks oma platvormidelt. Seepärast on aeg, et kongress ja siinne komisjon [esindajatekoja kommunikatsiooni ja tehnoloogia komisjon] võtaks vastu regulatsioonid ja aitaks kohandada sotsiaalmeediaettevõtete stiimulit valeinfo ja äärmuslusega tegelemisel.“

Ka Jan Schakowsky (Illinois osariigi esindaja) nõustus eelkõnelejatega. „Eeldatav regulatsioon ei peaks piirama põhiseadusega kaitstud sõnavabadust, kuid peaks panema vastutuse vägivalla ja viha õhutamise eest platvormidele, kus seda tehakse,“ ütles ta kirjalikus avalduses.

Selgusetu on siiski, mida täpsemalt loetakse „valeinfoks ja äärmusluseks“ ning ehkki vihakõne (mitte vägivalla õhutamine) ja valeinfo levitamine on USA põhiseaduses sõnavabadusena kaitstud, lahknevad arvamused vihakõne ja valeinfo defineerimise osas.

Siiani on Facebook kasutanud nn faktikontrollijaid, kuid nüüdseks on selgunud, et faktikontrollijatele on tulnud omakorda teha faktikontrolli ja nende tegevus on poliitiliselt kallutatud. „Vasakpoolsete poliitiliste vaadetega inimesed kipuvad palju kergekäelisemalt nimetama väiteid „vihakõneks“, samas kui parempoolsete vaadetega inimesed nimetavad samu väiteid „solvavaks, kuid mitte vihkamiseks“, selgus 2017. aastal läbiviidud Cato instituudi poolt läbi viidud uuringust.

Allikas: Epoch Times