Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Uued tuuled Prantsusmaa poliitikas: president Macron tunnistab islamiseparatismi olemasolu ja moslemite tahtmatust teistega koos elada

-
29.10.2019
TOPSHOT-FRANCE-MOSQUE-ATTACK

Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus esmaspäeval riigi moslemikogukonda võitlusse “islami separatismi” vastu ja võttis jõuliselt sõna äärmusislami taunimiseks.

Globalist Macron, kelle pearivaal on rahvuslaste juht Marine Le Pen, on üritanud pärast 3. oktoobri rünnakut Pariisi politsei peakorteris rõhutada, et suhtub tõsiselt islamiäärmusluse mahasurumisse.

President ütles esmaspäevases usutluses raadiojaamale RTL, et kavatseb koos moslemikogukonna juhtidega võidelda “moslemite separatismi ja vastuseisu vastu lõimumisele”.

“Vastab tõele, et meie vabariigi mõnes paigas on juurdumas teatud separatism, teisisõnu soovimatus mitte elada koos ja mitte olla vabariigis. Seda tehakse ühe religiooni, islami nimel,” ütles Macron, tunnistades probleemide seost kindla religiooniga.

Seega siis räägib president ühel hetkel “moslemitest kaasmaalastest”, teisel momendil aga “islamiseparatistidest”, mis näitab olukorra keerukust riigis, kus kardetakse tõsiselt kodusõda.

Pealegi ei näita moslemikogukonnad üheski Lääne-Euroopa riigis üles soovi “omade” vastu astuda – vastupidi, mošeedes jutlustatakse äärmusideid ja pärast terroriakte rõkkavad islamilinnaosad heakskiidust.

Mõistagi tekitab islamiäärmuslus vastupanu, mis väljub seaduslikkuse raamest. Prantsusmaa edelaosas avas mošeed rünnanud 84-aastane mees esmaspäeval tule kahe 70. eluaastates mehe pihta, kes võimude andmeil said raskelt haavata.

Endine parempoolse erakonna kandidaat ründas Bayonne’is mošeed (pildil) ajal, kui 74- ja 78-aastane mees valmistasid seda ette pärastlõunaseks palvuseks, ütles linnapea Jean-Rene Etchegaray.

“Mees sõitis autoga hoone juurde ja heitis selle ukse vastu süüteseadme,” ütles meer. “Kaks meest tulid seepeale välja ning ta tulistas neid, tabades ühte kaela ning teist rindu ja käsivarde. Seejärel ta põgenes.”

Ohvrid viidi raskete vigastustega lähedalasuvasse haiglasse ning arvatav tulistaja peeti hiljem tema kodulinnas Saint-Martin-de-Seignanxis, mis asub populaarsest turismisihtkohast Bayonne’ist 16 kilomeetri kaugusel. Võimud sulgesid vahejuhtumi uurimise ajaks mošee.

Juurdlusele lähedalseisva allika sõnul oli tulistaja Claude Sinke, kes oma teo ka juba üles tunnistas. Mees oli ühtlasi süüdanud mošee lähedal seisnud auto.

Sinke kandideeris ametliku nimekirja kohaselt 2015. aasta kohalikel valimistel Marine Le Peni Rahvusrinde ridades. Le Pen aga taunis kohe rünnakut, nimetades seda “kirjeldamatuks”. “See on absoluutselt vastuolus meie liikumise väärtustega,” märkis Rahvusliidu juht, lisades, et mees enam erakonda ei kuulu.

Intsident toimus vaid mõni tund pärast seda, kui president Emmanuel Macron ärgitas Prantsusmaa islamiusulisi võitlema rohkem separatismi vastu. Avalduse tingis hiljutine islamiäärmuslaseks osutunud politseiniku noarünnak, milles sai surma neli korrakaitsjat.

Macron mõistis esmaspäeva õhtul oma Twitteri postituses Bayonne’i rünnaku hukka. “Vabariik ei hakka kunagi vihkamist sallima. Toimepanijate karistamiseks ja meie moslemitest kaasmaalaste kaitsmiseks tehakse kõik vajalik,” kirjutas president.

See näitab, et Macronil pole kerge – islam astub riigis igati euroopalikule kultuurile varvastele ja kohtab prantslaste poolt vastupanu, riigipea aga ei saa pooli valida ning peab orienteeruma napile mõõdukusele, eriti islami poolelt.

Postimees kirjutas 2016. aasta 1. augustil: “Prantsuse võimud on alates detsembrist sulgenud umbes 20 mošeed ja palvekoda, kus võimude hinnangul propageeriti islamiäärmuslust, ütles täna siseminister Bernard Cazeneuve. /…/ Prantsusmaal on umbes 2500 mošeed ja palvekoda, millest 120-s jutlustatakse range salafistliku islamivoolu sõnumit. Alates 2012. aastast on Prantsusmaalt välja saadetud 80 inimest. Mitukümmend inimest ootab väljasaatmist. /…/ Prantsusmaa üritab viimastel aastatel tulla toime pretsedenditu džihadistide rünnakutelainega.
Rünnakud on tõstatanud küsimused riikliku julgeoleku puudujääkide, kuid samuti paljude mošeede rahastamise kohta.”

Kes teab, ehk jutlustati ka Bayonnes salafismi… (AFP-BNS-UU)