04.01.2018
Immigrandid
Alam-Saksi liidumaal tõusis migrandikriisi tipphetkel kuritegude arv 10,4 protsenti, vahendab Postimees Deutsche Welle poolt avaldatud uuringutulemusi, mille kohaselt on olemas seos vägivaldsete kuritegude arvu ja migrantide saabumise vahel Alam-Saksi liidumaale.
Zürichi rakendusteaduse ülikooli poolt läbi viidud ja Saksamaa perekonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt tõusis vägivaldsete kuritegude arv 2015. ja 2016. aastatel 10,4 protsenti. Neist 92 protsendi eest loeti vastutavaks just migrante.
Uuringu autorid täpsustavad seejuures, et migrantide poolt toime pandud vägivaldsetest kuritegudest politseile teatamine oli Saksamaa kodanike poolt sooritatud pahategudega võrreldes kaks korda tõenäolisem.
Seoseid leiti ka migrantide vanuse ja kuritegude vahel. Uuringust selgub, et kõige suurema tõenäosusega paneb vägivaldse kuriteo toime 14-30-aastane mees. Alam-Saksi liidumaale saabunud migrantidest oli suurem osa just selles vanuses.
Autorite sõnul mängib ka migrantidest kurjategijate päritolu suurt rolli. Nende sõnul panevad Süüriast, Iraagist ja Afganistanist pärit sisserändajad oluliselt väiksema tõenäosusega toime mõne kuriteo, võrreldes Põhja-Aafrika taustaga migrantidega.
Alates 2015. aastast on Saksamaale saabunud üle miljoni migrandi, kellest paljud põgenevad sõja ja vaesuse eest. Liidukantsler Angela Merkel sai kuulsaks migrantide integreerimise kohta käiva ütlusega “Wir schaffen das” (“Me tuleme sellega toime”), kuid ta on pidanud viimastel aastatel tunnistama, et tema avatuse poliitika ei tööta nii, nagu ta lootis. Vastu on võetud mitmeid lausimmigratsiooni ja vaba sissepääsu piiravaid otsuseid, ometigi on Merkel jätkanud sama poliitikaga, mis pagulaskriisi kuidagi ei lahenda. Rändeküsimus on oluliselt takistanud ka stabiilse valitsuskoalitsiooni loomist Saksamaal.