05.10.2020
Extinction Rebellioni ekstremistid Berliinis.
“Suurbritannias asutati 2018. aasta mais liikumine Extinction Rebellion (lühend XR), mille esimesed meeleavaldused toimusid sama aasta oktoobris. Extinction tähendab sõnaraamatu järgi hääbumist või väljasuremist, nii et nime järgi otsustades on tegemist hääbumismässajatega.
Soome jõudis liikumine üsna kiiresti, Elokapina nime all alustati tegevust juba novembris 2018. Elo tähendab soome keeles nii elu ja erksust kui ka lõikusküpset vilja. Kapina on teadagi mäss. Kuidas seda punti eesti keeles korrektselt ja tabavalt nimetada, selle jätan siinkohal lugejatele nuputada.
Elokapina kodulehekülg teatab igatahes, et nende eesmärgiks on „luua massiliikumine, mis oma tegevusega suudab tavalist argielu nii palju häirida, et kliima- ja keskkonnakriis kellelgi märkamata ei jää“.
Mõeldud, tehtud. Laupäeval, 3. oktoobril, korraldasid Elokapina liikmed Helsingis Rautatientori väljakul meeleavalduse. Politseilt oli selleks luba saadud ja kõik oli korras. Kuid ju see demonstratsioon kellegi meelest ei häirinud argielu piisavalt, ja osa aktiviste siirdus Unioninkatu nimelisele tänavale ning pani kella 12:30 paiku seal liikluse seisma. Seda juba ilma mingi etteteatamise või politsei loata.
Politseinikud tulid kohale ja püüdsid keset sõiduteed istuvatele aktivistidele selgeks teha, et kõndigu minema ja ärgu takistagu liiklust. Aktivistid olid aga selleks puhuks võtnud sedavõrd passivistliku hoiaku, et ei kavatsenudki paigast liikuda.
Siiski, kella 16:15 paiku kõndis osa aktiviste sündmuskohalt ära… et samal kombel sulgeda elav liiklus lähedal asuval Kaisaniemenkatul.
Siis sai politseinikel mõõt täis. Appi võeti vahendid, mille kasutamist kvalifitseeritakse kõige leebemaks jõuvõtteks. Meeleavaldajate peale pihustati gaasi ja 51 demonstranti kanti politsei autodesse. Kell 16:30 oli plats puhas ja normaalne liiklus võis jätkuda.
Iltalehti toob ära autoriteetsete ekspertide arvamusi juhtunu kohta.
Kriminaalõiguse professor Kimmo Nuotio Helsingi ülikoolist muretses oma kommentaaris, et juhtunu võib õõnestada inimestes usaldust politsei vastu.
Siinkirjutaja meelest asjaolu, et politsei „argielu häirijad“ linnatänavatelt kõrvaldas, hoopis tugevdab inimeste usaldust korravalvurite vastu.
Firenzes paikneva European Uniersity Institute inimõiguste professor, Soome sallivussalklaste eestkõnelejana tuntud Martin Scheinin leidis, et politsei oleks ikka pidanud vestlema individuaalselt iga meeleavaldajaga ja sel kombel veenma neid lahkuma. Ja oleks pidanud igaühelt eraldi küsima, et kas soovid ise minna või kanname su autosse. Midagi muud poleks tohtinud teha.
Ja kuidas võiks usaldada politseid, kes korrarikkujatega ainult mokalaata peab ja laseb endale näkku irvitada?
Siseminister Maria Ohisalo (rohelised) on täbaras olukorras. Ühest küljest, peaks nagu kaitsma enda alluvuses olevaid politseijõude, teisalt jälle on selline kliimaaktivism tõenäoliselt Roheliste partei esimehele südamelähedane.
Siseminister leiab, et jõu kasutamine peab alati olema kõige viimane vahend ja selleks peavad olema kaalukad põhjused. Politsei tegevust tuleb uurida ja juhtnööre tuleb vajaduse korral uuendada. Samal arvamusel on ka siseministeeriumi kantsler, Ohisalo poolt hiljuti ametissemääramisel läbi surutud mürkroheline Kirsi Pimiä.
Sulgudes märkigem, et kui Soome praegune valitsus politsei tegevust puudutavaid juhtnööre tõsimeeli uuendama hakkab, siis võime ehk mõne aasta pärast näha Soome politseinikke mõnel pedeparaadil koos karvaste ja sulelistega tantsu löömas. Nagu Rootsis.
Elokapina nõudmiste seas on esikohal: „Valitsus peab jagama tõele vastavat teavet kliima muutumisest ja ökoloogiise kriisi tõsidusest, tühistama määrused, mis olukorraga kokku ei sobi, ning tegutsema koostöös meediaga rahva valgustamiseks“.
Üle maailma kõige tuntum ja autoriteetsem Eesti teadlane Endel Lippmaa on öelnud: „Praegu on keskkonnatemaatika kujunenud religioosseks usulahuks, millel on teadusega üsna vähe tegemist.“
Paul Oja, Uued Uudised Soomest
