Vasakpoolne Ameerika alustab uut “Kavanaugh`d” – Trumpi kandidaati Ülemkohtu kohtuniku ametisse süüdistatakse usuäärmusluses

Maailmal on ilmselt hästi meeles, milline nõiajaht toimus USA-s siis, kui presidendi toel sai ülemkohtunikuks konservatiiv Brett Kavanaugh` – viiekümnendates meest süüdistati väidetavas käperdamises keskkooli-aegsel koolipeol. Tollal rünnak ebaõnnestus, nüüd on tulemas nõiajaht vol2.

Favoriit USA ülemkohtuniku kohale, mis jäi Ruth Bader Ginsburgi surma järel vabaks, on kohtunik Amy Coney Barrett, kes oli president Donald Trumpi soosik ka 2018. aastal, kui ülemkohtus jäi koht vabaks ülemkohtunik Anthony Kennedy tagasiastumise järel. Toona nimetati lõpuks ametisse Brett Kavanaugh.

Et Barrett on vaid 48-aastane, tagaks tema nimetamine ülemkohtunikuks konservatiividele kindla koha ülemkohtus aastakümneteks. Barrett on katoliiklasest seitsme lapse ema, kes on kindlalt vastu abordile, mis on üks Ühendriikide kultuurilise lõhe keskseid küsimusi.

Barrett on öelnud, et ta teeb oma usul ja ametiülesannetel kohtunikuna vahet, kuid kriitikud juhivad tähelepanu tema artiklitele õppejõupäevist ja hiljutistele kohtuotsustele, mis peegeldavat tema ideoloogilisi vaateid. Apellatsioonikohtunikuna on ta otsustanud relvaõiguste kasuks ja seisnud vastu migrantsiooni toetamisele ning abortidele. Barretti kritiseerimiseks kasutatakse sageli üht tema loengut Notre Dame’i üliõpilastele.

Seega on asi inimese konservatiivsetes vaadetes, mida kasutatakse ära kandidaadi elimineerimiseks – oleks Amy Coney Barrett paandunud liberaal, abortide toetaja ja migrandilemb, ei oleks vasakpoolsete jaoks mingit probleemi. Ennekõike aga on probleem Ülemkohtu koosseisu kaldumine konservatiivide kasuks – seetõttu on oodata suurt konflikti.

Vasakpoolsed, sealhulgas ka presidendikandidaat Joe Biden, on nõudnud uue ülemkohtuniku ametissemääramise edasilükkamist presidendivalimiste järgsesse aega – nad loodavad Bideni võidu järel oma kandidaadi läbi suruda. (AFP-BNS-UU)