09.03.2020
Grupp kliimaäärmuslasi organisatsioonist Extinction Rebellion.
Elame ajastul, mil meie ümber on tohutult maailmaparandajaid, paraku vaid lammutajate, mitte vastutajatena.
“Hurraaderii, hurraaderaa, küll rõkkaks laulust maakera, kui kõik maailma võim võiks olla laste käes. Ei nutmas näeks siis ühtki last, Austraalias, Ameerikas, Euroopas ega Aasias ei Aafrikas!”
Nii kõlas üks lauluke, mida lauldi juba nõukaajal. Paraku ei oskaks vist keegi ette näha, kuidas lahendaks hariduse ja kogemusteta lapsed ära näiteks inimkonna toitmise mured – kuhu, kui palju ja mis kultuure istutada, et seitse miljardit söönuks saaks? Või siis millist elektrienergiat toota, et seda kogu maailmale jaguks?
Aga just sellisel tasemel tegutsevad kõik maailmamuutjad, kes on valmis vana lammutama, aga vaevalt et nad on valmis vastutama selle eest, kui nende tormakas tegevus kõik pea peale keerab ja asjad paremuse asemel hullemaks lähevad.
Nii on kliimavõitlejad valmis üht asja keelama, teist neutraliseerima, kolmandat asendama, aga keegi neist ei vastutaks, kui maailma majandused kliimameetmetest nõrgenevad, inimesed vaesuvad ja paljudele näljatont koju tuleb.
Igasugused looma- ja looduskaitsjad, veganid ja teised nendesugused keelaks loomapidamise ja lihasöömise, aga keegi neist ei võtaks endale otsest vastutust selle eest, kui inimkonnal jääks puudu loomsetest valkudest ja üha rohkem hakkaks sündima äbarikke.
Naisõiguslased sõdivad naiste õiguste eest, kuid nad ei ürita meeste seast isegi liitlasi otsida, vaid vastanduvad otseselt meessoole, tekitades konflikte pigem juurde. Euroopalikus kultuuriruumis saab feministlik ühiskond õitseda, kuid näiteks islamimaailmas tähendaks see läbilõigatud kõrisid, ning katastroofiolukordades meeste füüsilise jõu puudumist, sest nood viibivad hetkel nähtamatuna kusagil pildi tagaosas.
Eriline värdgrupp selles reas on nn sallivuslased, kes on endale võtnud monopoli kõige inimliku üle, tahavad tolerantsust ja armastust kohustuseks muuta, võtavad endale õiguse vihata nn sallimatuid ja kehtestavad oma ideoloogilise õigusruumi kogu ühiskondliku elu üle – nemad on juba ehtsad totalitarismi esindajad.
Kõik survegrupid võitlevad mugavuspositsioonilt ega võta vähimatki vastutust enda külvatava hüsteeria, paanika ja vastasseisude eest. Võiks ju teha ettepaneku panna Greta Thunberg vastutama selle eest, kui kliimaneutraalsuse tagamiseks ette võetavad meetmed peaks viima tagajärgedeni, kus osa inimkonnast vaesub sellest veelgi rohkem. Kas teismeline hüsteerik on nõus ütlema: kui minu sõnumi järgimine peaks maailmas kellegi õnnetumaks tegema, olen valmis tema ees vastutama?
Maailma saab parandada ainult üheskoos – kõik nais-, kliima- ja muud võitlejad aga tahavad probleeme lahendada süüdlasi otsides, nendega sõdides ja neid põrmustades ning võitjana triumfeerides, kusjuures lahendused polegi nii tähtsad kui võitlus.