Venemaast on saanud maailma puuk ehk viljavaras

Maailm,
©Scanpix
Varastatud Ukraina vili muutub putinlaste käes Vene viljaks.

Eestlaste folklooris oli puuk (ka pisuhänd, kratt, tulihänd) nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. Reaalse maailma elus on selliseks ilgeks tegelaseks saanud Vene riik, kes varastab okupeeritud Ukrainas kõike, mis näppude alla jääb.

Saksa põllumajandusminister kritiseeris reedel maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 kohtumisel teravalt Venemaa viljavargust Ida-Ukrainas.

“See on eriti eemaletõukav sõja vorm, mida Venemaa peab,” ütles Saksa minister Cem Özdemir Stuttgartis G7, Ukraina ja Euroopa Liidu kolleegide ning Euroopa Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) esindajatega kohtudes.

Venemaa “varastab, röövib ja võtab endale Ida-Ukraina teravilja”, ütles Özdemir, nimetades seda “majandussõjaks”.

Ukraina oli enne sõda “maailma leivakorv”, mille sadamate kaudu veeti välja 4,5 miljonit tonni põllumajandustooteid kuus: 12 protsenti kogu maailma nisust, 15 protsenti maisist ja pool päevalilleõlist.

Nüüd on Vene sõjalaevad Odessa, Tšornomorski ja teised Ukraina sadamad muust maailmast ära lõiganud ning põllumajandussaadusi on võimalik vedada ainult maitsi, mis on palju ebaefektiivsem.

“Ukraina on viljaekspordi seisukohast väga raskes olukorras,” ütles Ukraina põllumajandusminister Mõkola Solski.

Vene okupatsioon Ida-Ukraina viljakates piirkondades avaldab samuti selle aasta saagile mõju. Saak tuleb väiksem kui eelmisel aastal, tõdes Solski.

Juba on hakatud arutama, kuidas vedada Ukrainast rohkem vilja välja maitsi, rongiga ja mööda Saksamaalt Ukrainasse voolavat Doonaud, et päästa toodangut, mis on Ukrainasse kinni jäänud, ütles Özdemir.

Maailma toiduga kindlustamise probleemi arutati ka G7 välisministrite kohtumisel Põhja-Saksamaal Wangelsis.

Süüriasse jõudis laev varastatud Ukraina viljaga

Uudisteagentuuri Associated Press ja telekanali CNN analüüsitud satelliidifotodelt nähtub, et Süüria sadamasse jõudis Vene laev, mille trümmides on arvatavasti Ukrainast varastatud teravili.

Planet Labs PBC teisipäeval tehtud fotol on Süüria Latakia sadamas seisev alus Matros Pozõnitš, mis seilab Vene lipu all.

Fotol nähtav alus vastab nii mõõtudelt kui muudelt tunnustelt puistlastilaevale Matros Pozõnitš, mis lülitas ligi nädala eest Küporse lähedal transponderid välja.

Interneti uuringufirma TankerTrackers.com kaasasutaja Samir Madani ütles AP-le, et ka tema arvates on Latakia sadamas seisev laev Matros Pozõnitš.

Ukraina väitel on laeva trümmides 27 000 tonni teravilja, mille Venemaa varastas. Esialgu püüdsid venelased Ukraina väitel toimetada vilja Egiptusesse, too aga keeldus lasti vastu võtmast.

Ukraina diplomaadid on palunud teistel riikidel teravilja mitte vastu võtta.

Laeva registreeritud omanik Crane Marine Contractor LLC asukohaga Venemaal Astrahanis ei ole kommentaarisoovile vastanud.

Alus asus Krimmi ranniku lähedalt teele 27. aprillil ja lülitas transponderi välja. Fotode ja satelliidipiltide järgi nähti laeva järgmisel päeval Sevastopoli sadamas.

Ukraina võimude ja telekanali CNN uurimiste kohaselt on kõnealune kaubalaev üks vähemalt kolmest varastatud viljaga kauplemisega seotud laevast. Aluse omanikfirma ei ole telekanali andmetel rahvusvaheliste sanktsioonide nimekirjas.

Komisjon esitas meetmed Ukraina põllumajandustoodete eksportimiseks

Euroopa Komisjon esitas neljapäeval rea meetmeid, et aidata Ukrainal eksportida oma põllumajandustoodangut.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Ukraina sadamate blokaadi ei jõua Ukraina teravili ja muud põllumajandustooted enam sihtkohta. Olukord ohustab ülemaailmset toiduga kindlustatust, mistõttu on vaja kiiresti luua alternatiivsed logistikamarsruudid.

Komisjon esitas tegevuskava spetsiaalsete transpordikoridoride loomiseks, et Ukrainal oleks võimalus eksportida teravilja ning samas importida vajalikke kaupu alates humanitaarabist ning lõpetades loomasööda ja väetistega.

Transpordivolinik Adina Vălean ütles, et EL-i taristut kasutades tuleb vähem kui kolme kuu jooksul Ukrainast välja viia 20 miljonit tonni teravilja. “See on suur väljakutse, mistõttu on oluline koordineerida ja optimeerida logistikaahelaid, luua uusi marsruute ja vältida võimaluse korral kitsaskohti. Meie eesmärk on Ukraina taristu parem ühendamine ja integreerimine ELi taristuga. Nii lühi- kui ka pikaajaliste lahenduste leidmiseks teeme koostööd nii Ukraina ametivõimudega kui ka naaberliikmesriikidega, kes on kriisi ajal palju abistanud.”

Hoolimata EL-i ja liikmesriikide jõupingutustest Ukraina ja EL-i vaheliste piiriületuste lihtsustamiseks, ootavad Ukraina poolel tuhanded vagunid ja veoautod tollivormistust. Vagunite keskmine ooteaeg on praegu 16 päeva, samas kui mõnes piiriületuskohas on see kuni 30 päeva.

Ukraina tornhoidlates on aga ladustatud veelgi rohkem teravilja, mis on valmis ekspordiks. Üheks probleemiks on erinevad rööpmelaiused. Ukraina vagunid ei ühildu enamiku EL-i raudteevõrguga, mistõttu tuleb kaubad ümber laadida veoautodele või vagunitele, mis sobivad EL-i standardse rööpmelaiusega. See protsess on aga aeganõudev ja ümberlaadimisrajatisi piiridel napib.

Täiendavad kaubarongid, laevad ja veoautod. Komisjon kutsub EL-i turuosalisi üles leidma kiiresti täiendavaid sõidukeid. Nõudluse ja pakkumise ühitamiseks ning kontaktide loomiseks loob komisjon logistikaplatvormi ja palub liikmesriikidel määrata spetsiaalsed kontaktpunktid.

Transpordivõrkude ja ümberlaadimisterminalide läbilaskevõime. Prioriteediks tuleks seada Ukraina põllumajandustoodete eksportsaadetised ning taristuettevõtjad peaksid vabastama selle ekspordi jaoks raudtee teenindusajad. Samuti kutsub komisjon turuosalisi üles viima mobiilsed teraviljalaadurid kiiresti asjaomastesse piiriterminalidesse, et kiirendada ümberlaadimist.

Ukrainaga sõlmitav maanteetranspordi leping aitab samuti kitsaskohti kõrvaldada. Et julgustada EL-i transpordiettevõtjaid lubama oma sõidukitel Ukrainasse siseneda, uurib komisjon ka finantstagatiste suurendamise võimalusi.

Komisjon palub liikmesriikide ametiasutustel olla võimalikult paindlik ja tagama piisava personali, et kiirendada tolliprotseduure piiripunktides. Komisjon hindab olemasolevat ladustamismahtu EL-is ja kooskõlastab oma tegevust liikmesriikidega, et leida rohkem võimalusi Ukraina ekspordi ajutiseks ladustamiseks.

Pikemas perspektiivis teeb komisjon tööd ka uute ekspordikoridoride taristu läbilaskevõime suurendamiseks ja uute taristuühenduste loomiseks Ukraina ülesehitamise raames.

Euroopa ühendamise rahastu konkursikutsete järgmine voor võimaldab toetada projekte, millega parandatakse transpordiühendusi Ukrainaga, sealhulgas raudteeühendusi ning raudtee-/maanteeterminale.

Seda silmas pidades võttis komisjon täna vastu otsuse, et sõlmida Ukrainaga kõrgetasemeline kokkulepe üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kaartide ajakohastamiseks. See on osa komisjoni poliitikast laiendada TEN-Td naaberriikidesse.

Tavaolukorras eksporditakse 75 protsenti Ukraina teraviljatoodangust, mis moodustab ligikaudu 20 protsenti riigi iga-aastasest eksporditulust. Enne sõda toimus Musta mere sadamate kaudu 90 protsenti Ukraina teravilja ja õliseemnete ekspordist. Umbes kolmandik ekspordist on suunatud vastavalt Euroopasse, Hiinasse ja Aafrikasse. (AP–STT-BNS)

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused