Sotsiaalmeedias kirjutab Saksamaal elav eestlane sellest, et kui eestlased küsivad “Kas sellist Eestit me tahtsimegi?”, siis idasakslased kasutavad skeptilisuse väljendamiseks Scorpionsi laulu “Wind of Change”.
Kuigi Saksamaa taasühendamisest on möödas üle 30 aasta, on erinevused idasakslaste ehk “osside” ja läänesakslaste ehk “vesside” vahel ikka tuntavad. Seda ennekõike jõukuses, aga ka mõttelaadis.
Viimast iseloomustas hästi üks Saksamaal elav Vene ajakirjanik, kes kirjeldas “osside” ja “vesside” erinevat arusaamist sündmustest Ida-Ukrainas aastatel 2014-2015, mil Venemaa president Putin väitis, et Vene vägesid mässulises Donbassis pole.
Läänesakslased uskusid Putinit, sest “ei saa ju olla, et suurriigi president nii avalikult valetaks”, idasakslased aga uskusid Putini valelikkust – nad teadsid Saksa DV ja Honeckeri aegadest, et see on täiesti võimalik.
Endine Ida-Saksa ala on praegu Saksamaa poliitiliste heitluste ala – ühelt poolt on seal tugevad vasakäärmuslased, sest 45 aastat sotsialismi Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juhtimise all peedistas osa idasakslaste ajud nii ära, et nad usuvad sotsialismi siiani ja koonduvad vasakpoolsete lippude alla. Äärmuslasi juhivad sageli Ida-Saksa julgeolekupolitsei Stasi endised liikmed.
Samas on Ida-Saksa aladel tugev ka parempoolsete mõju, sealhulgas erakonnal Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja liikumisel Pegida. Nimelt on neil idasakslastel, kes pürgisid küll taasühinemise poole (nagu eestlased taasiseseisvuse poole), kuid pidid reaalsuses sageli pettuma, säilinud kaine mõistus – nad lihtsalt ei vaata maailma protsesse nii sallivuslikult ja silmaklappidega, nagu enamik läänesakslastest, kes on saanud pikaaegse liberaalse ajupesu.
Idasakslased saavadki rohkem aru, et see Saksamaa, mida nad ühinenuna näha tahtsid, kaob käest, nagu Eestis rahvusriik. Eestis alles kujundatakse liberaalide poolt multikultuurset riiki, Saksamaal aga on see juba kohal ja kõik liigub sinnapoole, et umbes poole sajandi pärast pole sakslastel enam oma kodumaad, see on aafriklaste, araablaste ja türklaste jagu.
Naastes Scorpionsi loo “Wind of Change” juurde nendib Saksamaal elav eestlane, et idasakslaste jaoks pole “muutuste tuul” enam mitte värskendav briis Põhjamerelt, vaid kuum, kuiv ja liiva kaasa toov siroko Aafrika ja Araabia kõrbetest. “The children of tomorrow” ehk “homse lapsed” pole samuti enam sakslased, vaid araablased, neegrid ja türklased.
Saksamaa on hea näide sellest, kuidas vahepealne taandareng Saksa DV näol on siiski mõnevõrra positiivselt mõjunud, sest see on säilitanud osal inimestest kaine mõistuse, mis Lääne-Saksamaal kaldus teise äärmusesse.
UU