Siseminister Mart Helme (EKRE) ütles tänasel pressikonverentsil, et tulistamine Lihulas on tõstatanud küsimuse, kuidas relv üldse sellise inimese kätte sai.
Mart Helme rääkis, et hommikust saadik arutati siseministeeriumis, millised on meie esmased järeldused, mis on vajaka ja mida saab ja peab muutma – keskne küsimus on, kuidas relv niisuguse inimese kätte sattus.
„Oleme vaadanud meie seadusandlust ja järeldanud, et peame tegema kaks sammu: peame andma pikema nimekirja nendest tingimustest, mille puhul relvaloa andmine on absoluutselt välistatud. Praegu on siin ilmselgelt teatud auke. Üks kõige suurem auk on, et kantud karistust käsitletakse nagu see oleks kustunud ja inimene võib uuesti relvaluba taotleda. Antud juhul nägime, et kaksteist aastat tagasi oli inimesel üks intsident, kus kasutas relva, kodust leiti samuti ebaseaduslikku lõhkeainet. Ta kandis karistuse ära, karistus kustus ja ta sai uuesti relvaluba taotleda. Siin on väga selge lünk,“ rääkis ta.
Veel ütles Helme, et jutt nagu oleks Eestis väga palju relvi, ei vasta tõele. „Eestis on EL-i keskmisest isegi pisut karmimad nõuded relva saamisel,“ ütles minister. „Eesti ei eristu mitte kuidagi leebema relvataotluse korra poolest ümberkaudsetest riikidest. Kui on ettekujutlus avalikkuses, et kuritegusid pannakse toime ametlikult inimeste käsutuses olevate relvadega, siis ka see pole päris adekvaatne. Politsei statistika kaudu umbes pooled kuriteod pannakse toime seaduslikud ja pooled ebaseaduslike relvadega. Kui nõukogude väed Eestist lahkusid, jäi neist maha palju illegaalseid relvi.“
Ta lisas vastuseks endise siseministri Katri Raiki (SDE) kriitikale, et relvaloa saamist seoses abipolitseinike kvalifikatsiooninõuetega pole leevendatud – neil jäeti eriolukorra ajal ära pärast esmase taseme väljaõpet 100 tunni praktikanõue, sest oli vaja kiiresti inimesi piirile saata, samuti kontrollima saartel karantiini käigushoidmist ning abijõudusid 2+2 reeglite järgimiseks. Kõik muud väljaõppe tingimused jäid tema sõnul samaks.
„Mingeid tingimusi ei muudetud ega leevendatud. Eriolukorra ajal ei väljastatud relvalubasid üldse, olemasolevaid pikendati,“ rõhutas Helme, lisades, et opositsioon tõttas tragöödiat enda huvides ära kasutama.
Mart Helme rääkis, et politsei saatis Lihula sündmusele välja eriüksuse, kel on vastav varustus ja väljaõpe. „Kujutame ette, et esimese väljakutse peale oleks Lihula politseijaoskonnast sõitnud välja üks naispolitseinik ja üks meespolitseinik, kel oleks autos olnud kaasas lisavarustus soomusvesti ja muu näol, aga poleks seda kandnud, sest läksid esimese väljakutse peale liiklusõnnetust lahendama. Meil oleks siis võib-olla kahe politseiniku laibad praegu,“ rääkis ta, lisades, et politseijõude võiks maapiirkondades rohkem olla, kuid see pole saavutatav sõrmenipsu tehes.
Pressikonverentsil kõnelesid lisaks Helmele, sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher.