Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Presidendi kohatu käitumine ajab juba üle

-
02.05.2019
Paljud inimesed ei saanud esmalt aru, kes on see naine tõelise presidendi kõrval.
© UU

Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluv Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Jaak Madison süüdistas president Kersti Kaljulaidi silmakirjalikkuses, sest riigipea lahkus lähisuhtevägivalla kahtluse alla sattunud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Marti Kuusiku ametivande andmise ajaks saalist.

Madison rõhutas Delfile, et riigis kehtib jätkuvalt süütuse presumptsioon ja tema vaatab fakte. “Ühtegi avaldust pole eelnevalt politseisse tehtud, ühtegi konkreetset tunnistajat pole, ühtegi fakti pole siiamaani avalikuks saanud ja inimesi hukatakse läbi meedia,” loetles Madison.

“Sellest võtab šnitti president, kes ühel juhtumil kutsub üles andestusele, kui avalikkuses tuntud isik peksab jalaga rasedat naist ja tänutäheks premeerib vabariigi aastapäeva kunstilise lavastuse etendamise õigusega ja teisel juhtumil, kus pole isegi ühtegi videosalvestust, kus oleks nähtav peksmine, teeb komejanti ja tsirkust riigikogu saalis, mis on siiski piisavalt austusväärne koht, kuhu mitte ilmuda dressipluusides,” lisas ta. “See jätab mulle tohutult kahepalgelise mulje, mis on ehtne silmakirjalikkus,” ütles Madison.

Teatri NO99 juhi Tiit Ojasoo vägivallatsemisele naisterahva kallal viitas valitsuse pressikonverentsil ka EKRE esimees, siseminister Mart Helme.

Madison jätkas, et süüdi mõistetakse inimesi kohtutes, uurimisega tegelevad õiguskaitseorganid – politsei, prokuratuur – ja kui ilmuvad konkreetsed faktid, siis saab ka edasi hinnata inimeste käitumist ja kui inimene on ükskõik millise isikuvastase kuriteo toime pannud, siis tuleb teda kahtlemata selle eest karistada.

EKRE esimees Mart Helme ütles valitsuse pressikonverentsil, et president Kersti Kaljulaid käitus valitsuse liikmete vande andmise ajal riigikogus naisterahvana, kes ei suutnud oma emotsioone kontrolli all hoida.

Helme rõhutas, et Kaljulaid ei suutnud ennast valitseda või kui suutis valitseda, siis väljendas ta oma poliitilist meelsust, mis ei ole tema ametifunktsioonidega kooskõlas.

Helme küsis, et kuidas käitub selline president kriisiolukorras, näiteks looduskatastroofi või sõjaohu puhul.