Reformierakonna ridades Riigikokku pääsenud Kristina Šmigun-Vähil lasub jätkuvalt dopingukahtlus

Kristina Šmigun-Vähi

Dopingukahtlus on langenud ka Reformierakonna nimekirjas Riigikokku pääsenud Kristina Šmigun-Vähile.

TV saates “Pealtnägija” käsitleti Eesti suusatajate dopinguteemat ning seal heideti kahtlus ka Kristina Šmigun-Vähile, Andrus Veerpalule ja Jaak Maele, kes on toonud meile erinevatelt tiitlivõistlustelt hulk medaleid, sealhulgas olümpiavõite.

Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) hakkas pärast 2001. aasta Lahti MMi fiaskot, kus jäid veredopinguga vahele kuus soomlast, kaardistama anomaaliate leidmiseks tippsuusatajate verepilti. Praeguseks on massiivsest infopangast tulnud kaks leket, tänu millele on ajakirjanike käsutusse jõudnud 10 000 verenäitu. Need võeti 2000 sportlaselt aastatel 2001-2010 ning nende hulgas oli ka kümneid eestlasi, vahendas ERR.

Just see vahemik oli Eesti suusatamisele äraütlemata edukas. Olümpiamedalid, maailmameistrivõistluste autasud, MK-etappidel kõrges mängus osalemine… Niivõrd pisikese riigi kohta olid eestlaste tulemused fantastilised. Veerpalu, Mae ja Šmigun-Vähi tõusid rahvuskangelasteks.

FIS kogus sportlastelt erinevaid verenäite, millest kõige lihtsamini jälgitav on hemoglobiini tase. See on igal inimesel küll pisut erinev, kuid peaks elu jooksul püsima üsna stabiilsena. Lekkeid analüüsinud eksperdid tegid selgeks, et väga suurel osal tippsuusatajatest – mitte ainult eestlastel – olid verenäidud kahtlaste kõikumistega.

Pettus oli küll tõenäoline, ent kuna dopingu reaalset tarvitamist ei suudetud tõestada, jäid konkreetsed nimed toona saladuseloori alla.

Näiteks Kristina Šmigun-Vähil liikusid numbrid ühtlaselt ülesmäge. Salt Lake City olümpial oli näit 12,3. Aasta hiljem Oberstdorfi MK-etapil juba 13,1, veel aasta hiljem jälle Oberstdorfis 14,1 ning Torino mängudel oli hemoglobiin 15,8. Just seal võitis ta kaks kuldmedalit. Nii nagu Veerpalu ja Mae, on ka Šmigun-Vähi spordipettust eitanud.

Kristina Šmigun-Vähil on oma hinnangutes praeguste juhtumite suhtes olnud üsna napisõnaline. Nii, nagu ka siis, kui tema peale kahtlusevari langes. Mäletatavasti väitis Norra ajaleht Dabblaget aastaid tagasi, et eestlanna pääses dopingusüüdistusest ainult seetõttu, et rikuti proovi avamise protseduure.

Kristina Šmigun-Vähi pääses Riigikokku kogudes oma valimispiirkonnas Reformierakonna ridades kolmandana 2002 häält.

Muide, suusatamise kuldaegadel oli Eesti Suusaliidu presidendiks tippreformierakondlane Toomas Savi. Samuti kuulus Reformierakonda Mati Alaver, kes näib olevat kogu selle dopinguskeemi arhitekt ning nüüdseks parteist kui ka olümpiakomiteest välja visatud.

Lisaks sellele oli Reformierakonna tippu kuulunud Neinar Seli aastatel 2012.- 2016 Eesti Olümpiakomitee president.

Kommentaarid