Suurimad maksuapsakad tehti Ansipi ja Ligi valitsusajal

Jürgen Ligi lahkus omal ajal rahandusministri kohalt skandaaliga.

Kuigi viimastel aastatel on seoses aktsiiside kiire tõusuga ja piirikaubanduse vohamisega nimetatud suurima maksuvea tegijateks eelmist valitsust, kus peaministriks oli Jüri Ratas ja rahandusministriks Sven Sester, siis lähiajaloost saab leida veelgi suuremaid prohmakaid, kirjutab ajaleht Postimees.

Jüri Ratase esimene valitsus tõstis kahe aasta eest eelnevate Taavi Rõivase valitsuste kiiluvees alkoholiaktsiisi sedavõrd kiiresti, et piirikaubandus puhkes õide ning riigieelarvesse laekus prognoostist vähem maksuraha. 2017. aastal jäi laekumata viiendik (19,8%) ja 2018. aastal pea kolmandik (32,1%) plaanitud maksudest.

Postimees kirjutas, et lähiajaloo suurim maksuprohmakas sündis tõenäoliselt Andrus Ansipi valitsusaja lõpus kui rahandusministriks oli Jürgen Ligi. Tõsi, maksu jõustumise ajaks oli Ligi skandaaliga valitsusest lahkunud ning tema kohused võttis üle Maris Lauri.

Nimelt, 2014. aasta detsembrist kehtestati nn firmaautode käibemaks, mis ajas ettevõtjad tagajalgadele ja ei toonud ka loodetud tulu. Toona lootis valitsus koguda 2015. aastal 47 miljonit eurot, kuid tegelikult jäi laekumata tervelt kaks kolmandikku, täpsemalt 64% maksudest.

Nii suurt suhtelist möödapanekut lähiajalugu ei mäleta. Kuna see puudutas aga suuremas osas vaid ettevõtjaid, siis avalikkuses on see kõigest mõne aasta tagune aps ununemas.

Eesti Maksumaksjate Liit kuulutas järgnevalt aastal toonase rahandusministri Jürgen Ligi ja Reformierakonna maksumaksja vaenlaseks.

Kommentaarid