07.03.2020
Eesti lipud.
Estonia kontserdisaalis tähistatakse täna Eesti riigi ajaloo ühe märgilisima sündmuse, Eesti Kongressi 30. aastapäeva kontsertaktusega, mis kannab pealkirja “Rahva vabadus”.
“Eesti Kongressi avaistungini jõudmine 11. märtsil 1990 oli kõike muud kui endastmõistetav. Seda võib pidada imeks, mille teostumise kangelane on kogu eesti rahvas,” ütles Eesti Komitee esimees Tunne Kelam. “Meie kodumaa oli tollal ikka veel Nõukogude okupatsiooni all. Meie rahvas oli vägivaldselt kuulutatud kommunistliku diktatuuririigi kodanikeks.”
Mitmed rahvuslikud jõud jõudsid 1989. aasta alguses otsusele, et kui toore jõuga okupeeritud Eesti Vabariik elab rahvusvahelise õiguse mõttes edasi, siis järelikult elab edasi ka Eesti Vabariigi kodanikkond. 24. veebruaril 1989 tulid Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega koostada omaalgatuslikus korras kõigi Eesti Vabariigi kodanike register.
Kodanike komiteede liikumine kujunes Eesti ajaloo suurimaks kodanikualgatuseks, mille käigus registreeriti inimesi, kes suutsid tõendada, et nad ise või nende vanemad olid Eesti okupeerimise hetkel olnud Eesti Vabariigi kodanikud. Kokku registreeriti absoluutne enamus Eesti Vabariigi kodanikest ehk 790 000 koos lastega.
Iga registreerimine tähendas isikliku allkirja andmist avaldusele, et antud inimene tunnistab end Eesti Vabariigi kodanikuks. See tähendas iga kodaniku poolt individuaalse avaliku vastutuse võtmist. Aastail 1989. ja 1990. toimunu kujutas endast kodanikkonna tähtsaimat enesemääratlust, sisuliselt rahvahääletust täielikult iseseisva rahvusriigi toetuseks.
Enam kui pool miljonit õigusjärgset Eesti Vabariigi kodanikku valis 24. veebruaril 1990 Eesti Kongressi, mis sai kodanikkonna mandaadi otsustada Eesti riikluse ja kodakondsuse põhiküsimusi. 11. ja 12. märtsil 1990 esimest täisistungit pidanud Eesti Kongress kujunes kõige laiapõhjalisemaks üleminekuaja esinduskoguks, ühendades kõik tolleaegsed erakonnad ja liikumised.
Eesti Kongress kujunes otsustavaks jõuks, mis seadis sihi Eesti Vabariigi kui rahvusriigi taastamisele, võttes aluseks õigusjärgluse 1918. aastal välja kuulutatud Eesti Vabariigiga. See võimaldas taasluua sellise riigi, mis tagab eesti rahva, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Ilma Eesti Kongressita oleks olnud tõenäoline teine variant – uus riik, mis baseerunuks nõukogude okupatsiooniga loodud valijaskonnale.
Eesti Kongressi 30. aastapäevale pühendatud pidulik kontsertaktus algab laupäeval kell 12 Estonia kontserdisaalis. Kontsertaktusel kõnelevad president Kersti Kaljulaid, Tunne Kelam, peaminister Jüri Ratas ja Martensi Keskuse president ning aastail 1998–2006 Slovakkia peaministrina ametis olnud Mikuláš Dzurinda.
Sündmust korraldavad riigikantselei, Pro Patria Instituut, MTÜ Civita ja Martensi Keskus.
BNS