Kogu Läänes levivate neomarksistlike “uusväärtuste” mõju on tugevnemas ka Eestis, kuid enamik rahvast on säilitanud talupojamõistuse. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellimusel tegi vastavasisulise uuringu Norstat.
Näiteks küsiti transsooliste osalemise kohta naiste missivõistlustel – et kas bioloogiliselt meessoost, kuid ennast naiseks pidavad mehed peaksid saama osaleda naiste missivõistlustel? Kaheksa protsenti vastas „jah“ või „pigem jah“, 82 protsenti „pigem ei“ või „ei“ ning kümme protsenti ütles „ei oska öelda“.
Soovahetuse ja arstide nõusoleku kohta küsiti, kas vastaja arvates võiks Eestis olla inimestel õigus muuta oma sugu ilma arstide nõusolekuta? 15 protsenti vastas „Jah“ või „pigem jah“, 74 protsenti „pigem ei“ või “i“ ning 12 protsenti ütles „ei oska öelda“.
Keskmisest eristuvad mõnevõrra 18-24-aastased noored, kes lubaksid kõiki neid asju meelsamini, kuid tõenäoliselt on see seletatav noorusaegse radikalismiga, kus tervitatakse kõike “uut” ning põlastatakse “vana”. Samas on nemad ka riskigrupp, sest uisapäi tehtud otsused võivad kaasa tuua eluaegse depressiivse kahetsuse, eriti “mehistuvate” neidude puhul, mida näitab Rootsi kogemus.
Kuigi erakondliku eelistuse järgi on kõikide erakondade toetajate seas ülekaalus vastajad, kelle arvates ei peaks saama sugu muuta ilma arstide nõusolekuta ning samuti ei peaks transsoolised saama osaleda naiste missivõistlustel, siis viimase küsimuse osas erinevad keskmisest kõige enam Eesti 200 toetajad. 21 protsenti Eesti 200 toetajatest arvab, et transsoolised võiks osaleda naiste missivõistluste, ning 60 protsenti arvab, et mitte. (BNS-UU)