28.09.2018
1KE19MAR04H87
BNS avaldas ühe uuringu tulemused, mis kajastavad eestlaste pürgimusi Soomes.
“Eestist tulnud immigrandid rõhutasid tugevalt soovi olla head töötajad ja maksumaksjad, et sellega teenida ära oma koht Soome heaoluühiskonnas,” ütles Helsingi Ülikooli sotsiaalteadlane Solle Alho uudisteagentuurile STT.
“Me soovime rõhutada, et ehkki eestlased hindavad turvalisust, mida pakub Soome heaoluühiskond, ei ole nende siia asumise põhiline motiiv mitte sotsiaaltoetused ja nende nautimine, vaid suhteliselt kõrged palgad ja head töötingimused,” ütles Alho. “Meie uuringu kokkuvõttes põhineb eestlaste toetus Soome heaolusüsteemile arusaamises, et riskiolukordades kaitseb Soome ühiskond oma liikmeid paremini,” lisas ta.
Alho küsitles koos Tampere Ülikooli lektori Markku Sippolaga 51 Soomes elavat eestlast. “Küsitletud eestlased hindasid kõrgelt Soome heaoluühiskonda ja võrdlesid seda Eestiga, kus inimesed ei saa riigilt samal tasemel toetust nagu Soomes, kui nad näiteks peaksid töötuks jääma,” rääkis Alho.
Siin on mõttekoht praeguse ja endiste valitsuste poliitikutele, kes on sõna otseses mõttes eestlasi Eestist peletanud, aga ka pidevalt tööjõupuuduse üle vinguvatele tööandjatele — soomlased hindavad eestlasi heade töötajate ja maksumaksjatena, kuid kodumaa sellest tulenevalt mitte, sest on väärilised inimesed hüljanud.
Eestlased olid valmis töötades ja makse makstes Soome ühiskonda panustama ning pidasid selle põhjal õigustatuks saama ka Soome riigi pakutavaid sotsiaalteenuseid. Samuti osalevad eestlased aktiivselt kohalikes ametiühingutes ning panustavad töötuabifondidesse. Samas väljendasid eestlased negatiivset hoiakut ja soovi hoida distantsi teistest rahvustest immigrantide rühmadega, kes nende hinnangul ei vääri sama tasemel sotsiaalteenuseid, kuna need ei panusta oma tööga Soome ühiskonda.
“Distants teiste immigrantidega väljendus mõnel juhul ka rassistlikes kommentaarides, kes Soomes elavate eestlaste hinnangul kuritarvitavad kohalikku heaoluüsteemi,” tõdesid uuringu läbiviinud teadlased. Siinkohal peab Alho eestlasi rassistlikeks, arvates, et neil on hõimurahvana lihtsam sulanduda ja nad ei koge samu probleeme, mis kaugemalt tulnud migrandid.
Väga tõenäoline, et eestlased ei rääkinud uuringu tegijatele seda, mida nad räägivad kodumaal Eestis – seda, et Soome on ise läinud üle Läänes nii levinud Kolmandast maailmast pärit sisserändajate poputamisele, kellele antakse andeks eksimusi, mida eestlastele ei anta; et sellised migrandid on ülinõudlikud ühiskonna vastu, ise sellesse panustamata; et nad pole töökuses eestlastega võrreldavad kasvõi seetõttu, et nende kodumaal ei tunta kellaajast kellaajani ja üürikeste puhkepausidega tööstiili – selliseid näiteid on eestlaste suust palju kuulda.
Paljud immigrandid ei tahagi integreeruda Soome ühiskonda, mida näitas ka üks hiljutine kansalainen.fi vahendatud uuring, kus 70% Helsingis elavatest sisserändajatest ei seosta ennast mitte Soome, vaid oma kodumaaga. Selle illustreerimiseks toodi näiteid sellest, kuidas tööpäevadel on Helsingi linnapilt kirju araablaste ja aafriklaste traditsioonilisest riietusest, sest soomlased on tööl. Soome ajakirjanduses kirjutatakse palju sellest, kuidas somaallased, iraaklased ja teised migrandid sõidavad pikkadeks kuudeks oma “ohtlikule” kodumaale puhkama.
Seega võib eeldada, et eestlased ei ole Soomes nii poliitkorrektsed, nagu soomlased ise, ja see, mida Alho nimetab rassismiks, ongi teiste migrantide suurem sotsiaalsüsteemi peal vegeteerimine, mis on eestlastele silma jäänud ja neile ei meeldi.
Loe Soome immigratsioonipoliitika kitsaskohtadest ka SIIT ja SIIT.
Eesti võimupoliitikutel aga on sellest uuringust palju õppida, sest nemad ei ole suutnud oma inimesi hoida ja aidata, seda tegi nende eest Soome.
Alho ja Sippola uuringu tulemusi kajastav artikkel “Estonian Migrants’ Aspiration for Social Citizenship in Finland: Embracing the Finnish Welfare State and Distancing from the ‘Non-Deserving'” ilmus teadusajakirjas Journal of International Migration and Integration.