27.11.2019
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen koos komisjoni uute liikmetega.
Täna kinnitas Euroopa Parlament ametisse Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni koosseisu. Euroopa Parlamendi liige ja akadeemik Gunnar Beck kirjutab sellega seoses, et ühes võib olla kindel – uue komisjoni juhtimise all kavatseb EL jätkata süveneva integratsiooni kurssi.
Euroopa Komisjoni uus president Ursula von der Leyen kutsus oma esimeses ülesastumises Euroopa Parlamendi ees üles looma uut Euroopa tulevikukonventi, mis ei koosneks mitte poliitilistest mõtlejatest, vaid EL-i institutsioonide ja rahvusparlamentide delegaatidest. Konvendist rääkides jäid kõlama tuttavad ja julgustavad väljendid – rohkem läbipaistvust, rohkem demokraatiat ja EL-i kodanike suurem kaasamine otsustusprotsessidesse.
Von der Leyeni ettepanekud ei ole tegelikult kuigi originaalsed. Need on üsna üheselt võetud üle 2002-2004 kokku pandud Euroopa tulevikukonvendist. Selle konvendi tulemuseks ei olnud mitte demokraatia suurenemine, vaid EL-i uue põhiseaduse esimene mustand, mis nägi ette EL-i otsustusõiguse ja riikideülese mõjuvõimu laiendamist, enamushääletuse sisseviimist ja liikmesriikide vetoõiguse vähendamist.
Nimetatud põhiseaduseelnõu ei läinud küll sellisel kujul läbi, kuna prantslased hääletasid selle referendumil maha, kuid suur osa selles sisalduvatest integratsiooni toetavatest klauslitest jõudis lõpuks Lissaboni lepingusse, mille osas referendumeid ei korraldatud ja mis arutati läbi ainult EL-i valitsuste tasandil.
On täiesti selge, et von der Leyeni tegelik, ehkki alahinnatud, eesmärk on n-ö veelgi tugevam liit. Ta on juba lubanud uut migratsioonilepet, lisaks on ta tulnud välja uue, täiesti idealistliku kliimaagendaga, mis sisaldab uut EL-i kliimamaksu, mille ettevõtted rahumeeli tarbija kaela lükkavad.
Järgmised olulised Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi sammud saavad ilmselt olema suuremate volituste nõudmine liikmeriikide poliitika kujundamiseks, EL-i laienemine Balkani riikidesse ning ühehäälsuse nõude tühistamine valdkondades, kus see veel eksisteerib (näit. maksundus, välis- ja kaitsepoliitika). Kõike ehk ei saavutata, kuid on selge, et väljakuulutatud konvendi lõplik tulemus on EL-i integreerimist kiirendava leppe mustand, mis kardetavasti saab olema isegi karmim, kui oli esmane, läbikukkunud EL-i põhiseadus.
Mõned Euroopa Parlamendi grupid soovisid järgmise nädala Strasbourgi täiskogu istungil pidada konvendi teemalist debatti, kuid nende ettepanek võeti kiiresti päevakorrast maha. Debatt ei sobiks kohe kuidagi kokku konvendi korrakohase ettevalmistusega. Sest jah, konvendi eesmärk on küll suurem läbipaistvus ning suurem kodanike kaasamine, kuid selleteemalise debati palumine on siiski liig mis liig.
Allikas: The Telegraph