Facebookis on asutatud mitu fosforiidivastast gruppi, ühte neist “EI fosforiidi kaevandamisele!” administreerib Virumaalt valitud riigikogu saadik Anti Poolamets, et öelda ei meie maavarade maha parseldamisele.
“Ütlema JAH fosforiidi ja muu rahvusliku maavara kaitsele ning selle õiglasele väärindamisele.
Globalistid loodavad fosforiidiga riigile sadu miljoneid kühveldada. Eesti riik tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu. Kasutusele tahetakse võtta nii fosforiidivarud kui ka maapõues leiduva magneesiumi, haruldased muldmetallid, vanaadiumi või rauamaagi. Nende maavarade nõudlus olevat rohe- ja digipöörde taustal Euroopas Liidus ja maailmaturul suur,” viidatakse kliimaminister Yoko Alenderi (Reformierakond) hiljutisele intervjuule.
Lisatakse, et vastu ei olda maavara kaevandamisele kui sellisele, kuid vastu ollakse, kui seda teeb rahvast võõrandunud eliit, kes ei hooli põhiseadusest, vaid ainult enda heaolust.
1987. aasta talvel, kui said ilmsiks Moskva plaanid hakata Lääne-Virumaal fosforiiti kaevandama, puhkes Eestis fosforiidisõda, mis kulmineerus 1988. aasta kevadel ja oli aluseks laulvale revolutsioonile ning Eesti taasiseseisvumisele. Põhiline mure oli põhjavee kadumine, keskkonna elamiskõlbmatuks muutmine ja massiline võõrtööjõu siiatoomine Venemaalt.
Uuesti hakati fosforiidiuuringutest aktiivsemalt rääkima pärast seda, kui 2018. aastal loodi tollase majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse Eesti geoloogiateenistus, mis on kaardistanud vanu, Nõukogude ajal tehtud fosforiidiuuringuid ning teinud uusi puurimisi ja võrrelnud andmeid.
Sel aastal on teadus-arendusuuringute raames kavas tuua esimest korda taasiseseisvunud Eestis maa peale tööstuslik kogus fosforiiti. Selle põhjal saadakse teha järeldused, kas Eestis oleks mõtet avada fosforiidikaevandus ja väärindamistehas.
ERR teatas täna, et fosforiidimaardla testpuurimistega on kavas alustada sel nädalal. Nimelt on Lääne-Virumaal Aru-Lõuna karjääris käimas ettevalmistustööd fosforiidiuuringute testpuurimisteks. Suurem kogus fosforiiti tuuakse välja novembris, ütles intervjuus ERR-ile Eesti geoloogiateenistuse nõunik Erki Peegel, kelle sõnul tehakse kõigepealt kuus nii-öelda tavapärast puurauku ehk väiksema, umbes kümnesentimeetrise diameetriga puurauku, nagu on ka puurkaevude omad. Neist kolm tükki on proovipuuraugud, et täpsemalt aru saada, kui sügaval on fosforiidikihid selles kohas. Kolm tükki on hüdrogeoloogilised puuraugud, kuhu lähevad sisse erinevad põhjavee seireseadmed, et selles kohas pikema aja jooksul põhjavett seirata. Pärast seda, praeguse plaani järgi novembri alguses teeme seitse suuremat puurauku diameetriga umbes 1,2 meetrit.
Jutt on kuni 30 meetri sügavustest puuraukudest. Suurtest puuraukudest võetakse novembris välja umbes 25 tonni fosforiiti ja paar tonni fosforiidi kohal asuvat graptoliitargilliiti ja glaukoniitliivakivi. See on kokku kaks-kolm veoautokoormat kivimeid. Kehtiv uurimisluba on aga koguni kuni 50 tonni võtmiseks.
Laiemalt on uuringute fookuses osa Toolse fosforiidimaardlast – laiendatud Aru-Lõuna ala, mille pindala on ligi 10 ruutkilomeetrit.
Riigikogu Lääne-Virumaa toetusgrupi esimees Evelin Poolamets Virumaalt on korraldamas lähiajal parlamendi konverentsisaalis fosforiidikaevandamise-teemalist arutelu.
