Tapa vallavalitsus koos Eesti Arhitektide Liiduga korraldas ideekonkursi, et leida sobivaim lahendus Vabadussõja mälestusmärgi rajamiseks Tapa kirikuparki. Võidutööks tunnistati ideekavand “Raudjuur”, mille autorid on Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom (Spatialist Studio OÜ). Mälestusmärk püstitatakse Eesti Vabadussõjas saavutatud võidu austamiseks ja jäädvustamiseks.
Parimaks tunnustatud ideekavand “Raudjuur” võlus žürii liikmed just puumotiivi ning idee plastilisusega. “Juurte mõte seostub kangusega, maa küljes olemine ja selle kaitsmine aga püsimajäämisega. Puu motiiv mõjub jõuliselt ning see on ka rahvusvaheliselt loetav sümbol. Võrreldes teiste töödega on tegemist keskendunud ja kõige enam sissepoole vaatava tööga,” märkis žürii.
“Raudjuur” kujutab endast ladvata, ent tugevate juurtega puukujulist kõrgustesse ulatuvat monumenti, mis on valatud roostevabast terasest ning on pimedal ajal seestpoolt valgustatud nii, et väljast on näha kerge soe kuma. Mälestusmärk on pooleks raiutud hingedepuu, mis tähistab vabaduse nimel hukkunute liiga vara katkenud eluteed. Järgides vana eesti traditsiooni, kus mälestusrongkäigul lõigati teele jäänud puudele ristid, on mälestusmärki lõigatud seitseteist risti, millest õhtul paistev valguskuma mälestab seitseteistkümmet nii Tapalt pärit kui ka Tapal langenud võitlejat.
Kuigi žürii arvates võib ladvata puu mõjuda morbiidsena, võib puul olevaid riste tõlgendada haavadena – ükski sõda pole kaotusteta ning Raudjuure ristikujulised avad meenutavad Berliinis fassaadidel olevaid kuuliauke, mida pole ära kaetud – haavad on, kuid elu läheb edasi.
Tapa vallavalitsuse liikme Valdo Helmelaidi sõnul saab parima stsenaariumi kohaselt mälestusmärk valmis järgmise aasta teises pooles.