Venemaa sõda Ukraina vastu hoiab ka Eesti suhtes vaenulike küberoperatsioonide ohu jätkuvalt kõrgel. Kuidas üldse saab sellises olukorras e-valimis korraldada ja usaldada?!
Küberrünnakute peamised sihtmärgid on endiselt riigiasutused ja militaarvaldkond, kuid ka eraettevõtted, ennekõike elutähtsa teenuse osutajad, näiteks transpordi- ja energeetikasektoris, kirjutab kapo värskelt avaldatud aastaraamatus.
BNS vahendab: “Tavaliselt on selliste rünnete taga vaenuliku riigi sõjaväe ja eriteenistuste küberluureüksused, kes töötavad järjepidevalt oma riigi huvide elluviimisel, märkis kapo.
Küberluureohule lisaks on kapo kinnitusel tõusnud kübersabotaaži ehk hävitava mõjuga küberrünnete läbiviimise tõenäosus Eesti elutähtsa taristu vastu. “Viimane aeg on nii riigiasutustel kui ka elutähtsat teenust osutavatel ettevõtetel endale teadvustada, et oma staatusest tulenevalt ollakse selliste rünnete sihtmärgid. Kui eraisikute vastu viiakse jätkuvalt enim läbi õngitsusründeid, siis nii riigi- kui ka erasektori süsteemide vastu on üha enam ära kasutatud paikamata süsteeme ja nendega seotud turvanõrkusi,” kirjutas kapo.”