Reformierakonna valitsemine on saavutanud tulemuse, kus palga nimel streigivad isegi need, kes valimistel hääle oravatele, sotsidele ja “kahesajalistele” annavad. Nende streiki on riigivõimul lihtne murda, ministrid lähevad kohale, nutavad pisut koos streikijatega, lubavad midagi ja jätkavad vanaviisi.
Väikese palga üle kurdavad õpetajad, näitlejad, kunstnikud, kirjanikud ja paljud teised, kelle maailmavaade ulatub Karl Marxi ja Palestiinani. Toetust oma palganõudmistele ootavad nad kogu ühiskonnalt: appi, eesti kultuur sureb nälga!
Aga vähemalt konservatiivne osa Eesti ühiskonnast nende püüdlusi toetama ei hakka. Mitte kunagi. Mitte pärast Soodomat ja Gomorrat vana-aasta õhtul ERR-is ja nüüdset skandaali porno-ERM-is. Paljud konservatiivsed poliitikud on juba deklareerinud, et ei hakka toetama libakultuuri rahastamist.
Mingi räige väärastumine on kultuurirahva sees toimunud: toetatakse Hamasi terroriste, muuseumid on logodel sinimustvalge sinikollasega asendatud, kunstist on saanud porno ja roppus… See ei ole normaalne.
Reformierakond keerab Eestit veel kaks aastat “pekki”, kui miski seda maad ei päästa, ja ega “kulturnikudki” sellest pääse. Ei mingit toetust kultuurimarksistlikele palganõudmistele ja tegevusrahadele! Seda saavad rahvusmeelsed poliitikud ka mandunud demokraatia raames veel volikogudes teha.
Maailmas on üks oluline riik, USA, kes on taas demokraatia teel ja selle riigi uus viisapoliitika peaks välistama ka Eesti marksistide pääsu suure lombi taha. Kui aga mingi marksistlik kulturnikute ühendus taotleb välisfondidest raha, tuleks rahastajatele selgeks teha, et eesti kultuuri sellega kohe kindlasti ei arendata. Me oleme kultuurisõjas ja siin tuleb tuld marksismi pihta anda.
Aastate eest, kui Mart ja Monika Helme käisid Jeruusalemmas tänuõhtusöögil, selgus, et keegi Eestist oli korraldajatele väitnud, et tegu olevat “natsipartei” juhtidega. Tollal sai selgeks tehtud, et nii see siiski pole, EKRE hoopis toetab Eesti saatkonna viimist Tel Avivist juutide ajaloolisesse pealinna Jeruusalemma. Kui kellelgil on maailma teiste poliitiliste jõududega sidemeid, siis Eesti vasakpoolsete poliitikute ja ajakirjanike osas võiks küll tõe jalule seda – kes neist rõõmustas Charlie Kirki surma üle, kes toetab palestiinlaste Hamasi, kes vaenab kristlikku kultuuriruumi, kes sõimab Ameerikat ja Trumpi…
Marksismi ergutamine eesti kultuuri arvelt peab lõppema.
Uued Uudised